Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis) on kalaliiklestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectiedae) sugukonna perekonnast hiidlestad (Hippoglossus)
Inglise k - Pacific halibut, halibut; prantsuse k - flétan du Pacifique; saksa k - Pazifischer Heilbutt; hollandi k - heilbot; itaalia k - halibut de Pacifico; hispaania k - fletán del Pacifico; islandi k - kyrrahafs lúoa; norra k - kveite; rootsi k - Stillahavs-hälleflundra; taani k - stillehavshelleflynder; soome k - tyynenmerenpallas; vene k - Палтус белокорый тихоокеанский
Rombikujulise kehaga, mille laius on umbes kolmandik kala pikkusest. Küljejoon teeb rinnauime kohal kõrge kaare. Parempoolne lestlane, st silmad on parempoolsel küljel.
Elab Beringi ja Ohhoota meredes, samuti Põhja-Ameerika läänerannikul Alaskast Kaliforniani.
Fishbase's suurim pikkus 258 cm (isane) ja 267 cm (emane), suurim kaal 363 kg, eluiga kuni 55 aastat.
Töönduslikult püütakse õngejadadega. Alaskal väga populaarne huvikalastuse objekt, keda püütakse ookeanipõhjalt söödaga (tursk, heeringas, kalmaar jm). Suurim huvikalastuse käigus püütud isend kaalus 208 kg (1996, Unalaska lähedal)
Aastane väljapüük aastail 2000-2012 jäi vahemikku 22 100 - 43 700 tonni, püüdjateks USA ja Kanada.
Allikad:
Hippoglossus stenolepis FishBase's (detsember 2013)
Pacific halibut Wikipedias
Vaata lisaks:
Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
Hiidlestad (Hippoglossus)