Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Soomuslest (Limanda limanda)

Soomuslest, ka harilik soomuslest (Limanda limanda) on kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast soomuslestad (Limanda).

Eesti keeles ka soomustega lest, kollalest, karelest, limanda 
 
Inglise k - common dab, dab, sand gab, garve, garve fluke; prantuse k - limande; saksa k - Kliesche, Scharbe, Scharchen; hollandi k - schar; kreeka k - chromatida; itaalia k - limanda; portugali k - solha-escura-do-Mar-do-Norte; hispaania k - lenguadina, limanda, solla; islandi k - sandkoli; fääri k - skrubba, sandsprøka; läti k - gluda limanda; leedu k - gelsvapeleke plekshne; norra k - sandflyndre; rootsi k - sandskädda; taani k - ising, slette; soome k - hietakampela; vene k - eршоватка (лиманда)



Soomuslest on levinud Atlandi ookeanis Biskaia lahest kuni T¹o¹i laheni1, sealhulgas Islandi rannavetes, Põhjameres, Läänemere lõunaosas ja Valges meres. 
Eesti kalurid on soomuslesti aeg-ajalt näinud, kuid rangelt fikseerituina on teada vaid paar leidu läänesaarte ümbrusest.2
Soomuslestad elavad veekogu põhjas kuni 100 m sügavuses. Harilikult rannavööndis liivapõhjal. Väherändav. Põhjamere lõunaosas elab arvukana 20-40 m sügavuses.

Soomuslestal on lapik keha. Tema silmad paiknevad keha paremal küljel, vasakpoolseid isendeid leidub väga harva. Tema silmapoole värvus on tugevasti varieeruv,  tavaliselt liivakarva, pruunikas või või kahvatu kollakaspruun tumedate laikudega (nimi "limanda" on tuletatud sidrunkollasest alatoonist).  Pime pool üldiselt valge, selja- ja pärakuuim on alt hallikad. Nagu teistelgi soomuslestadel, nii ka tema keha on kaetud väikeste saagsoomustega, mis teevad kala karedaks (tunda eriti tagant ettepoole silitades). Küljejoon on eritunnusena rinnauimede kohal kõrgelt kaardunud.2 Selja- ja pärakuuime alusel on märgatav tume joon.
Täiskasvanud soomuslest on kuni 40, keskmiselt 25–26 cm pikk ja kuni 720 g raske.1

FishBase's suurim pikkus 40 cm, suurim mass 1,0 kg ja pikim eluiga 12 aastat.

Soomuslest sööb igasuguseid mereusse, molluskeid, tobiaid, väikesi heeringalisi, kirpvähilisi ja teisi vähilaadseid ning okasnahkseid.

Koeb Inglise kanali lääneosas veebruaris-aprillis, Põhjamere põhjaosas aprillis-juunis rasvatilgata marjaterad.3 Läänemere keskosas koeb aprillist-maist kuni augustini.2  Vastsed kooruvad 4-10 kraadises vees 6-15 päeva pärast. 

Harilik soomuslest on väga arvukas ja töönduslikult tähtis kalaliik. Põhjameres peetud kõige arvukamaks lestlaseks.
Aastatel 2000-2012 on aastased väljapüügid jäänud vahemikku 10 500-17 000 tonni; suurimateks püüdjateks on Holland, Taani, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa ja Island.


Allikad:
Common dab Wikipedias
Limanda limanda FishBase's (detsember 2013)
1 Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979
2 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
3 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Vaata lisaks:

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Soomuslestad (Limanda)
Lestlased (Pleuronectidae)