Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast lestad (Platichthys).

 

Inglise k - european flounder, river flounder, butt, fluke, white fluke; prantsuse k - flet, flet d'Europe; saksa k - Butt, Butte, Elbutt, Flinder, Flunder, Graubutt, Sandbutt jm; hollandi k - bot; kreeka k - chamatida, cheimara, fasi; itaalia k - latesiol, linguata, pansona, passara, passaru, rummo jm; portugali k - petrusa, solha, solha-das-pedras; hispaania k - platija, platixa, solla; islandi k - flundra; läti k - plekste; leedu k - upine plekshne; norra k - skrubbe; rootsi k - flundra, slrubba, skrubbflundra; taani k - flynder, skrubbe; soome k - kampela; vene k - речная камбала

 

 

Jõelest on levinud kogu Euroopa rannikul Valgest merest kuni Musta mereni ja Aasovini. Teda leidub ka Põhja-Aafrika rannikul. Laevade ballastveega on jõelest sattunud võõrliigina ka USA ja Kanada rannavetesse.

 

Fishbase's suurim pikkus 60 cm (tavaline 50 cm), suurim kirjapandud mass 14 kg* ja eluiga kuni 15 aastat.

 

Enamik parempoolsed. Piki seljauime ja anaaluime alust ning veidi kõverdunud küljejoont ogaliste soomuste rida. Seljauimes uimekiiri 52-67, anaaluimes 36-46. Pruunist rohekani, paljudel tumedad, mõnel oranzhid tähnid, altpoolt valge. Pikkus 50 cm, mass 3,5 kg (a: 1,2), eluiga 6 aastat. Rannavööndis ja estuaarides, siirdub ka jõgedesse, sööb putukavastseid ja limuseid. Koeb meres jaanuarist aprillini, teistest lestlastest viljakam - kuni 2 miljonit rasvatilgata marjatera (läbimõõt 0,8-1,13 mm). Koorumispikkus 2,3-3,3 mm; moonde läbib 10-13 mm pikkusena. Suguküpseks saavad isased meres 11 cm ja emased 17 cm pikkustena. Magevees kasvab kuni 38 cm pikkuseks ja pöördub 5-aastasena merre tagasi ja saab seal suguküpseks. Ristandid merilestaga on Läänemeres tavalised. Eestis üsna arvukalt peaaegu kogu ranniku ulatuses, vähem Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Varu kaitseks on kehtestatud alammõõt (TL=21 cn) ja püügikeeluaeg (II-VI).1

 

Traditsiooniliselt eristatakse kohalikke alamliike:

 

Platichthys flesus bogdanovi, (Sandeberg, 1878), Valges meres

Platichthys flesus flesus, (Linnaeus, 1758), Põhjameres

Platichthys flesus luscus, (Pallas, 1814), Mustas meres ja Aasovis

Platichthys flesus septentrionalis, (Suvorov, 1925), Barentsi meres

Platichthys flesus trachurus, (Duncker, 1892), Läänemeres

 

 

* Suurima massi puhul on Kalapeedia toimetajal kahtlus,  et tegemist on olnud eksitusega kalaliigi määramisel või kirjaveaga, mis on kandunud edasi mitmetesse andmebaasidesse (näiteks nii, et 4,1-st on saanud sisestamisel 14).

 

 

Jõelesta väljapüükide andmeist näeme, et kõige suuremad väljapüügid (üle 22 000 tonni) jäävad aastaile 2004-2007.

Suurimaks väljapüüdjaks on Poole, kes püüab kokku lesta rohkem kui kõik teised riigid kokku, järgnevad Saksamaa, Taani ja Holland. 

 

Allikad:

Platichthys flesus FishBase's (detsember 2013)

European flounder Wikipedias

FAO FishStat

1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

 

Vaata lisaks:

Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Soomuslest (Limanda limanda)
Tähtlest (Platichthys stellatus)
Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
Lestad (Platichthys)
Lestlased (Pleuronectidae)
Lestalised (Pleuronectiformes)