Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)

Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori) on kalaliik tursklaste (Gadidae) sugukonna perekonnast Gadiculus.

Inglise k - silvery pout; prantsuse k - merlan argentée; saksa k - Silberdorsch; hispaania k - faneca plateada; taani k - sølvtorsk; norra k - sølvtorsk; rootsi k - nordlik silvertorsk; fääri k - silvurmurtur
 

"Kõige süvaveelisem ja väikseim tursklaste esindaja on suursilmtursake /---/. Selja ja pärakuuimed on tal eraldatud vahedega, ülaseisune suu asetseb viltu, alalõual poise puudub. Silmad on väga suured, üle kolmandiku pea pikkusest. Suguküpsed isendid on tuhmhõbedast värvi, tavaliselt 9-13, harva kuni 15 cm pikad. /---/ Suursilmtursake elab ookeani avavees 200-600 m sügavuses, 1000-meetriste ja isegi suuremate sügavuste kohal. Tuntakse kahte, põhja- ja lõunapoolset alamliiki, kes erinevad teineteisest selgroolülide ja uimekiirte arvu, täiskasvanud isendite suuruse ning leviku poolest."1

Varasemalt on vaadeldud suursilmakest perekonna ainsa liigina, kellel on kaks alamliiki:
Gadiculus argenteus argenteus Guichenot, 1850 - lõunapoolne
Gadiculus argenteus thori E. J. Schmidt, 1913 - põhjapoolne

Uuemates käsitlustes eristatakse varasemaid alamliike iseseisvate liikidena:
Gadiculus argenteus  Guichenot, 1850 
Gadiculus thori E. J. Schmidt, 1913

Kalapeedias oleme nad omavoliliselt nimetanud eesti keeles lõuna suursilmtursakeseks ja põhja suursilmtursakeseks.

Põhja suursilmtursakese levila asub Kirde-Atlandis Biskaiast Fääri saarte ja Põhja-Norrani.

 FishBase's suurim pikkus 15 cm (tavaline 10 cm)

Allikad
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Gadiculus thori FihBase's

Vaata lisaks:

Suursilmtursakesed (Gadiculus)
Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)