Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kahvamispüük (lippoaminen)

Ühe kalastusviisina on maailmas olnud kasutusel ja kohati on elujõuline veel nüüdki kahvamispüük, mille puhul kala üritatakse veest kätte saada haarates teda veest kahvaga. Eestis puuduvad andmed selle püügiviisi leviku kohta, kuid üsna suure tõenäosusega on seda  kunagi kasutatud ka meie veekogudes, näiteks Pärnu või Narva jõel. Nii on Kalapeedia toimetaja kuulnud jutte näiteks sellest, kuidas omal ajal on Pärnu jõest Sindi paisu eest või kunagisest Sindi vabriku kanalist püütud kevadisel ajal kahvaga meritinti.
Meile lähim riik, kus kahvamispüük on veel elujõuline ja ka aktsepteeritud, on soome. Seal on kahvamispüügi nimetuseks lippoaminen, selleks kasutatav kahv aga lippo. 
Lippo on pika varrega (kuni 6 m ja enamgi) kahv, mille võrk valmistatakse peenest materjalist (tänapäeval tamiilist).
Peamiseks püügikalaks on siig, kuid kahvatakse ka rääbist, jõesilmu ning vähesel määral ka lõhet (Tornios).
Kahvamispüügi edukuseks peab püüdja tundma hästi püügipaiga põhjareljeefi - lohke, süvikuid, kivide paiknemist. Kahvaga tõmmatakse allavoolu piki jõepõhja, et haarata kahva jões vastuvoolu ujuvad siiad. Edukaks püügiks on tarvis vilumust.
Soome tuntuimaks kahvamispüügi paigaks on Tornio jõel asuv Kukkolankoski, kus on võimalik "kätt proovida" ka turistidel.
Kahvamispüük on levinud ka Soomes laiemalt, püütakse peamiselt sügisel kudema tõusvat siirdesiiga, nt Oulujoe suudmealal. Osades jõgedes (esmajoones neis, kus siia looduslik asurkond on elujõuline) on kahvamispüük keelatud, osades jõgedes (kus on tegemist asustatud siigadega ja kudemine ei õnnestu) on püük lubatud. Mõningatel jõgedel on kahvamispüügiks tarvilik eriluba.


http://fi.wikipedia.org/wiki/Lippoaminen

Vaata lisaks:

Kahvamine
Kahv
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil