Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lõuatud e agnaadid (Agnatha)
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (traditsiooniliselt käsitletud ülemklassina) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonna selgroogsete alamhõimkonda. ("Loomade elus" selgroogsete hõimkonna alamhõimkonda koljused (Craniata).)
Lõuatute rühm arenes välja kambriumis ning eksisteerib tänini. Lõuatute seas on kaks praegu elavat rühma (mõnikord käsitletud sõõrsuudena (Cyclostomata)): silmud ja pihklased. Ühtekokku kuulub siia umbes 100 liiki.
Lisaks lõua puudumisele pole neil ka paarisuimi (rinna- ja kõhuuimed), iseloomulikuks on ka seljakeeliku esinemine nii vastsetel kui ka suguküpsetel isenditel ning 7 või rohkema lõpusekaare esinemine peaosas.
Veel hiljuti peeti pihklasi ja silmusid fülogeneetiliselt kaugeteks: mõnikord paigutatakse pihklased omaette rühma – Myxini või Hyperotreti, silmusid peetakse aga lähedamalt seotuks lõugsuustega. Molekulaargeneetilised uuringud väidavad aga, et silmud on lähedamalt seotud just pihklastega.
Loomade elu 7. kd Kalad (Tallinn, 1979):
"Lõuatud on primitiivsed kalalaadsed loomad, kes asustavad nii magevesi kui ka meresid. Nende toeses ei ole luukudet ja kogu elu kestel säilib neil seljakeelik. Paarisuimed ja pärislõuad puuduvad. Suu on ümmargune. Kotitaolistel lõpustel on (erinevalt kaladest) entodermaalne päritolu. Omapärane lõpusetoes paikneb naha all väljaspool lõpuseartereid ja närve. Sisekõrvas on ainult kaks lookkanalit, aga mitte kolm, nagu lõugsuustel.
Lõuatud on väga vanapärane selgroogsete rühm, kes oli kaugetes geoloogilistes ajastikkudes üpris arvukas ja mitmekesine nii välis- kui ka siseehituse poolest. Paljudel neist oli luust soomusrüü. Meie ajani on ellu jäänud vaid pihklased (Myxini) ja silmud (Petromyzones), keda enamik zoolooge ühendab ühte sõõrsuude (Cyclostomata) klassi. Hoolimata välisest sarnasusest tuleb siiski silmas pidada, et pihklaste ja silmude kehaehituses on suuri erinevusi, mis on märksa suuremad kui näiteks roomajate ja lindude vahel. Seepärast vaadeldakse neid sageli ka eri klassidena."
Allikad:
Loomade elu, 7. kd. Tallinn, 1979
Vaata lisaks:
Pihklased (Myxini)Kalade klassid
Sõõrsuud (Cyclostomata)
Rühm silmud (Cephalaspidomorphi)