Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Hõbekalad (Argentina)

Hõbekalad (Argentina) on kalade perekond hõbekalalaste (Argentinidae) sugukonnast. Perekonna ja ka sugukonna ladinakeelsed nimetused tulenevad sõnast argentus = hõbe. Eesti keeles on hõbekalasid nimetatud ka argentiinideks (nt S. Vitsur. Atlandi kalu toiduks. Tallinn, 1969)  

Suhteliselt pika kehaga, külgedelt tuhmima või eredama hõbedase värvinguga, väikese suu ja pea külgedel paiknevate suurte silmadega kalad. Seljal asub tilluke rasvauim. Värsketel hõbekaladel on nagu tintidelgi tugev värske kurgi lõhn. 

Perekonda kuulub 13 liiki (FishBase, 2019):

Argentina aliceae Cohen & Atsaides, 1969 (Alice argentina) – alice'i hõbekala. Vaikse ookeani idaosas Nikaraaguast kuni Peruuni. Mereveeline, demersaalne, troopiline, 97-300 m sügavusel (eamasti 100-160 m). Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (valmistatakse kalajahu).



Argentina australiae Cohen, 1958 (Silverside) – austraalia hõbekala. Endeem Vaikse ookeani edelaosas Austraalia lõunaranniku vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline, 30-400 m sügavusel. Pikkus kuni 13 cm (TL). Ohustatus määramata.



Argentina brasiliensis Kobyliansky, 2004 – brasiilia hõbekala. Atlandi edelaosas Brasiilia mandrilava vetes. Mereveeline, demersaalne, subtroopiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Argentina brucei Cohen & Atsaides, 1969 (Bruce's argentine) – bruce'i hõbekala. Lääne-Atlandi keskosa: Lõuna-Ameerika põhjaranniku veed. Mereveeline, bentopelaagiline, süvaveeline, 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 15 cm (TL), tavapikkus 12 cm (TL). Ohustatus määramata.



Argentina elongata F. W. Hutton, 1879 – sale hõbekala. Vaikse ookeani edelaosa: Uus-Meremaa ja Lõuna-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, parasvöötmeline, 69-600 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.



Argentina euchus Cohen, 1961 – mosambiigi hõbekala. India ookeani lääneosa: Keeniast kuni Natalini (LAV). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 590 m sügavusel. Harvatabatav. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus määramata.



Argentina georgei Cohen & Atsaides, 1969 (Blackbelly argentine) – tumekõht-hõbekala. Lääne-Atlandi keskosa: Florida idarannikult kuni Dry Tortugase saarestikuni Mehhiko lahes, Bahama Banksi piirkonnas, Kuuba põhjaranniku juures, Antillidel ja Kesk-Ameerika rannikuvetes. . Mereveeline, bathüdemersaalne, 220-457 m sügavusel. Pikkus kuni 14,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Argentina kagoshimae D. S. Jordan & Snyder, 1902 – pisisuu-hõbekala. Vaikse ookeani loodeosas Taiwanu ja Jaapani lõunaosa vetes. Mereveeline, bathüdemersaalne, 225-385 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Argentina sialis C. H. Gilbert, 1890 (North-Pacific argentine) – vaikse ookeani hõbekala. Vaikse ookeani idaosas Columbia jõe suudmest (Oregon, USA) kuni Baja California (Mehhiko) lõunaosa ja Mehhiko laheni. Mere- ja riimveeline, demersaalne, 11-325 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (TL), eluiga kuni 5 a. Pole ohustatud.



Argentina silus (Ascanius, 1775) (Greater argentine) – põhja-atlandi hõbekala. Vt artiklit Põhja-Atlandi hõbekala.

Argentina sphyraena Linnaeus, 1758 (Argentine) – euroopa hõbekala. Vt artiklit Euroopa hõbekala.

Argentina stewarti Cohen & Atsaides, 1969 – stewart'i hõbekala. Lääne-Atlandi keskosas Nikaraaguast ja Mona saarest kuni Dominica saareni Antillides. Mereveeline, bathüdemersaalne, 366-567 m sügavusel. Pikkus kuni 16,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Argentina striata Goode & T. H. Bean, 1896 (Striated argentine) – küüt-hõbekala. Lääne-Atlandis Nova Scotiast (Kanada) Floridani (USA), Mehhiko lahes, Kesk-Ameerika rannikuvetes ja Lõuna.Ameerika rannikuvetes Brasiilia ja Uruguaini. Mereveeline, bathüpelaagiline, 100-600 m sügavusel (enamasti 100-200 m). Pikkus kuni 24 cm (TL), tavapikkus 15 cm (TL). Pole ohustatud. Võib pakkuda püügihuvi.


 

Viimati: detsember, 2019


Vaata lisaks:

Hõbekalalased (Argentinidae)
Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)