Pärsia tuur (Acipenser persicus)

Pärsia tuur (Acipenser persicus) on kalaliik tuuraliste (Acipenseriformes) seltsi tuurlaste (Acipenseridae) sugukonna  tuurade (Acipenser) perekonnast.

Inglise k — persian sturgeon; saksa k — Persische stör; rootsi k - persisk stör; azerbai¾aani k — neresi, ka İran nərəsi; kasahhi — parsy bekiresi; pärsia k — darakul, ka kara burun, ka mahi-e kaviar, ka tass mahi iran, ka tirij jm; soome k — persiansampi; vene k — персидский осётр, ka южнокаспийский осётр, ka куринский осётр, ka иранский осётр.




Kirjeldus.
Pärsia tuur sarnaneb vene tuuraga, on aga piklikuma kehaga, tema värving on heledam ja terassinaka varjundiga külgedel. Selg tuhk-hall või sinakas-hall, kõht kollakas-valge. Pea on pikem kui 17,6% kehapikkusest (TL), koon on piklikum ja massiivsem kui vene tuural ning allapoole kooldunud.
Uimekiiri seljauimes 27-51, anaaluimes 16-35. Luukilpe seljal 8-15, külgedel 23-50, kõhul 7-13. 
 
Levila
Peamiselt Kaspia kesk- ja lõunaosas, harvem Kaspia põhjaosas ja Musta mere idaosas. Kudema läheb Volga, Uraali, Sefidrudi, Kura (peamine kudejõgi), Inguri, Rioni jt jõgedesse. Endeemiline, st kohalik liik.

Maksimaalne pikkus: 241 cm (isane); 176,1 cm (emane).
Maksimaalne fikseeritud kaal: 70 kg.
Eluiga: Kura jõest on tabatud pärsia tuur vanusega 48 aastat, Volgast tabatud isendite vanus on olnud kuni 38 aastat.

Eluviisist.
Peamiseks kudejõgedeks on Kura, Sefidrud (Kaspia) ja Rioni (Must meri), Volgasse ja Uurali jõkke siseneb neid märksa vähem. Koeb samades paikades kus teisedki tuurlased, kuid ajaliselt hiljem ning kõrgema veetemperatuuri puhul. Tõenäoliselt jaguneb samamoodi nagu vene tuur talirassiks ja suvirassiks. 
Pärsia tuur kasvab nii pikkuselt kui kaaluliselt kiiremini kui vene tuur: Volgas on isaste keskmiseks kaaluks 19 kg ja emaste keskmiseks kaaluks 27,8 kg (vene tuura puhul vastavalt 11 kg ja 18,8 kg). 
Toitub analoogselt teistele tuurlastele peamiselt põhjaloomastikust, kuid on ka väiteid, et täiskasvanud pärsia tuurad lähevad üle valdavalt kalade söömisele (tobiased, tülkad jt).

Staatus.
Arvatud äärmiselt ohustatud liikide hulka, kuulub Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punasesse nimestikku.
Üheks ohustatuse põhjuseks on jõgede saastumise ja veetaseme muutumiste kõrval on pikaaegne üle- ja röövpüük, seda peamiselt musta kalamarja pärast. Koos beluga ja sevrjuugaga kuulub kolme hinnatuima kaaviarikala hulka.


Taksonoomiast.
Pärsia tuura on käsitletud ka vene tuura alamliigina Acipenser gueldenstaedti persicus või vene tuura Volgas suvel kudeva rassina. (Vt ka vene tuur)
Vene kalateadlaste poolt tuvastati 1986. aastal ka tõsiasi, et seni vene tuura varieteedina käsitletud kolhiida tuur (A. gueldenstaedtii var. colchica), kes elutseb Musta mere idaosas, on mitmetelt bioloogilistelt tunnustelt identne pärsia tuuraga ning peaks olema vaadeldav selle alamliigina. Nii esitabki Venemaa mageveekalade atlas, 2002 pärsia tuura alamliigid selliselt:

Acipenser persicus Borodin, 1897
Acipenser persicus persicus Borodin, 1897 — elab Kaspias
Acipenser persicus colchicus V.Marti, 1940 — elab Musta mere idaosas

Eesti keeles oleksid pärsia tuura alamliigid nimetamistavasid järgides vastavalt harilik pärsia tuur ja kolhiida tuur. Internetis olev andmebaas FishBase niisugust alamliikideks jaotumist ei kajasta.

Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Persian_sturgeon
http://www.fishbase.org/summary/Acipenser-persicus.html
http://www.sevin.ru/vertebrates/index.html?Fishes/14.html

Vaata lisaks:

Tuur ajaloolis-kulinaarselt
Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Tuurlased (Acipenseridae)