Harilik molva (Molva molva)

Ingl Common ling; rootsi Långa; norra Lange; taani Lange, ka Almindelik lange; soome Molva; vene Мольва обыкновенная, ka щука морская.

Oluline kalaliik tööndus- ja harrastuspüügis, keda püütakse sügavamatest rannalähedastest vetest.

Alalõua poise pikkus silma läbimõõdust suurem; silma läbimõõt mitte üle 1/5 pea pikkusest. Ninamikul poiseid ei ole, ülalõug ulatub alalõuast ettepoole. Ülalt pronkjasrohekas, alt kahvatum, marmorimustriline. Uimedel hele serv.

Pikkus kuni 2,2 m ja mass kuni 37,5 kg. Eluiga 10-14 aastat.

Suguküpseks saab 6-8 aastaselt, kui isased on kasvanud 80 cm ja emased 90-100 cm pikkusteks Väga viljakas, kuni 60 mln. marjatera ühe emase kohta. Koeb III-VIII, 0,97-1,13 mm läbimõõduga marjaterad mustalt pigmenteerunud ja ühe värvitu või kahvaturohelise rasvatilgaga. Koorumispikkus 3,2 mm.

Viibib tavaliselt 100-400 (15-600) m sügavuses, noorjärgud on rannale lähemal kivisel põhjal. Toitub peamiselt kaladest, ka vähkidest, peajalgsetest ja meritähtedest.

Areaal Lääne-Euroopa rannikul Biskaia lahest (harva) Barentsi mere edelaosani, Karusaare madalani ja Lõuna-Teravmägedeni, harvem ka Lõuna-Gröönimaani, samuti Vahemere lääneosa süvavees. Kõige sagedasemad Suurbritannia vetes, Põhjameres ja Norra rannikumeres.

Kogupüük aastail 2000-2014 vahemikus 34 024 - 47 457 tonni. Suurimad püüdjad on Norra, Island, Inglismaa, Hispaania ja Prantsusmaa.

Molva liha on valgem kui tursal, ent maitse ja valmistamisomaduste poolest on see üsna tursaliha sarnane.

Molvat turustatakse värskena, soolatuna, kuivatatuna ja külmutatuna.

Hispaanias peetakse delikatessiks molva suitsutatud marja (huevas de maruca)

Soomes, Rootsis ja Norras traditsioonilise jõuluroa valmistamiseks turustatav libekala on tänapäeval reeglina molva, mitte tursk.

 

Allikad:
Common ling Wikipedias (inglise)
Molva molva FishBase's
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Kalade elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979

Viimati: veebruar 2018