Niituimlutslased (Physidae)

 

Osades (varasemates) käsitlustes ei vaadelda niituimlutslasi omaette sugukonnana, vaid kuuluvaina tursklaste (Gadidae) sugukonna alamsugukonda lutslased (Lotinae).

Harilik niituimluts (Physic physic)

Niituimlutslaste ninamikul poised puuduvad: eesmine seljauim on normaalse ehitusega ja koosneb 8-11 kiirest, kummaski kõhuuimes on ainult kolm kiirt, millest kaks on niiditaoliselt pikenenud ja kolmas mandunud. Niituimlutslased levivad ainult Atlandi ookeanis. Kaks liiki niituimlutse — Physic physic ja Ph. blennoides — esinevad Atlandi ookeani idaosas Põhja-Aafrikast Biskaia laheni ja Vahemeres. Kolmas liik samast perekonnast  — Ph. chesteri — ja seitse liiki perekonnast ameerikalutsud elavad läänes, Ameerika rannikumeres. Ameerikalutsud on bipolaarse levikuga, s.t elavad nii põhja- kui lõunapoolkera mõõdukalt soojades vetes.

Põhja-Ameerika rannikumeres elavad ameerikalutsud Mehhiko lahest Newfoundlandini. Punase ameerikalutsu ja valge ameerikalutsu esindajad kasvavad 70-100 cm pikkuseks ning on tööndusliku tähtsusega. Üks liik — U. brasiliensis — elab Lõuna-Brasiilia ja Argentiina rannikul.

Andmed ameerikalutsude tööndusliku püügi kohta on ebatäpsed, sest ameeriklased kutsuvad neid nagu merluusegi heikideks (hake). 

  

Punane ameerikaluts (Urophycis chuss)         

Perekonnad ja liigid:

Niituimlutsud (Physic)

Phycis blennoides (Brünnich, 1768) (Greater forkbeard)

Phycis chesteri Goode & T. H. Bean, 1878 (Longfin hake)

Phycis phycis (Linnaeus, 1766) (Forkbeard)

Urophycis brasiliensis (Kaup, 1858) (Brazilian codling)

Punane ameerikaluts, Urophycis chuss (Walbaum, 1792) (Red hake)

Urophycis cirrata (Goode & T. H. Bean, 1896) (Gulf hake)

Urophycis earllii (T. H. Bean, 1880) (Carolina hake)

Urophycis floridana (T. H. Bean & Dresel, 1884) (Southern codling)

Urophycis mystacea A. Miranda-Ribeiro, 1903

Urophycis regia (Walbaum, 1792) (Spotted codling)

Valge ameerikaluts, Urophycis tenuis (Mitchill, 1814) (White hake)

Vaata lisaks: