Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Angerjapüük lambasoolega

Sellest eripärasest püügiviisist jutustab Claudius Aelianus, Praenestest pärit roomlane, oma 2. sajandil pKr koostatud jutukogus De natura animalium. Aelianus oli tuntud oma kergeusklikkuse poolest ja seepärast ei saa me kindlad olla, kas ka tõepoolest nõnda kunagi angerjaid püüti või on tegemist tõe pähe üleskirjutatud kalamehejutuga. Püük olla toimunud Eretaenuse jõel, kus angerjad olnud väga suured ja rammusamad kui kusagil mujal.

“Kalur otsib mõne etteulatuva kaljunuki [...] või puutüve, mille torm on juurtega üles kiskunud ja kaldale heitnud [...]. Angerjapüüdja sätib end sinna istuma ning laseb äsja tapetud lambatalle soolika ühe otsa veepöörisesse keerlema, hoides käes teist otsa, millesse on pistetud mõõgapideme pikkune pillirootoru. Toit ei jää angerjatele märkamata, sest lambatalle sisikond maitseb neile hästi. Läheneb esimene angerjas [...] ning kõverate konksjate hammastega soolde klammerdudes püüab seda alla sikutada. Kui kalapüüdja taipab, et angerjas hoiab soolest kõvasti kinni, paneb ta pillirootüki suhu ja puhub nii kõvasti kui jaksab, paisutades soolt tublisti. Ja hingeõhk läheb soolt mööda alla angerjasse, täidab ta pea ja ujupõie nii, et kala ei saa enam hingata. Angerjas lämbub [...], niiviisi püüavad paljud kalurid iga päev rohkesti angerjaid.”



Allikad:
Tom Fort. Angerjaraamat. Tallinn, 2006
Wikipedia