Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)

Kirptirk, ka kirplant, mormõshka, marmõss

Kalastustarvik, mida kasutatakse nii talvisel kui ka suvisel kalapüügil õngerakenduse osana.



Definitsioonist

Kalapüügieeskirja kohaselt on kirptirk üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
 
Niisugune definitsioon on ühtpidi kitsas, aga teistpidi lai - kitsas selle poolest, et tegelikkuses leiavad vahel kasutamist ka kirptirgud, millel on kaks või kolm konksu; lai selle poolest, et selle definitsiooni põhjal võib lugeda kirptirkudeks kõiki jäigalt kinnitatud üheharuliste kehadega tirkusid, olenemata nende suurusest.

Tegelikul kalastamisel mõistetakse kirptirguna pisikesi, enamasti jäigalt, kuid vahel ka liikuvana kinnitatud konksu(de)ga landikesi, mis kalapüügiks tavaliselt söödastatakse. 



Kirptirgu osad

Kirptirgu peamisteks koostisosadeks on konks ja tirgukeha.
 
Konks on tavaliselt kidaga, kuid vahel kasutatakse ka kidata konkse.
 
Tirgukeha võib olla valmistatud suure erikaaluga materjalist nagu tina või volfram, kuid on ka väikese erikaaluga kehasid, mis on tehtud plastist. Viimaseid kasutatakse näiteks kevadisel särje- või säinapüügil, kui kalastatakse vooluvees. Kasutatakse ka helenduvaid materjale ja värve.

Tirgukeha suuruse hindamiseks puuduvad ühtsed skaalad ja numereeringud (erinevatel tootjatel on oma toodangu jaoks need küll olemas), kalamehed jagavad neid suurteks ja pisikesteks oma sisetunde järgi. Vene kalastusteoreetik P.V.Ivnev pakub välja niisuguse jaotuse:
väikesed - kuni tuletiku otsa suurused; 
keskmised - tikupeast suuremad ja herneterast väiksemad; 
suured - herneterast suuremad.



Piir suure kirptirgu ja pisikese talilandi vahel on ebamäärane: nii turustatakse nt Soomes kirptirkudena sageli püügivahendeid, mis eesti kalameeste käsitluses on pigem pisilandid.                             

Kirptirgu keha võib olla väga erineva kuju ja töötlusega. Kalameeste kõnepruugis on erinevatel kirptirkudel ka erinevad nimed, nt banaan, diskopall, viljatera, tilk, haavel, sipelgas jt.


Kirptirgu sidumiseks õngenööri külge on kirbukeha küljes väike aas või läbi kirbukeha puuritud nöörikanal. Et nöörikanali teravad randid nööri ei vigastaks, paigutatakse vahel kanalisse kaitserüüzh.
Sidumisel kasutatakse mitmeid erinevaid sidumisviise ja sõlmi.

Kirptirgu konksule võivad olla lükitud võtu innustamiseks värvilised pärlid või plastsuka jupid.

Kahekonksulised kirptirgud kannavad vene kalastusruumis nimetust kits (коза), kolme jäigalt kinnitatud konksuga kirptirgud on aga sortsid (чёртики). Kasutatakse ka konkse, mis pole kinnitatud kirbukeha külge jäigalt, vaid liikuvana. Liikuva konksuga kirptirku kutsutakse Venemaal nõiamooriks (ведьма). 



Ajaloolist ja üldist

Kirptirguga kalastamine on Eestisse tulnud Venemaalt, täpsemini Uuralite taguselt alalt ja sealt levis see teistesse põhjamaadesse suhteliselt hiljuti. Nii on Soomes praegugi veel talipüügi puhul üldlevinum pilkkimine ehk landipüük, püük morri ehk kirptirguga (soome keeles ka mormyska, mormuska või kirppu) on aga märksa kitsama kandepinnaga. Rootsis on landi kasutatavus kirptirguga võrreldes veelgi suurem.
Kirptirku kasutatakse talvise kalastusvahendina ka Põhja-Ameerikas, USAs ja Kanadas. Kas seal leiutati kirptirk iseseisvalt või tuli sinna koos vene immigrantidega, pole teada. 

Kirptrik, mida ka paljud eestlased marmõshkaks või marmõssiks kutsuvad, sai oma venekeelse algnime  мормышка kirpvähi (Gammarus) järgi, mille venekeelne nimi on  мормыш. See pisike, ca 15 mm pikkune vähike elab jäävabal ajal taimede ujulehtede alaküljel ja/või kõrkjates ning väljub sealt vaid öisel ajal, liikudes vees hüppeliste sööstudega. Talvel tulevad kirpvähid taimestikust välja ning kogunevad suurte kolooniatena jää alumisele küljele, et "nokkida" hapnikuvaestes oludes jää seest õhumullikesi — siis saabki neist paljude kalade maiuspala. Siberis, Uuralite taga on kirpvähki ülikülluses ning küllap seetõttu sündiski teda imiteeriv püügivahend just seal.

Kirpvähklased on mitmete kalade maiuspalaks ka Eesti vetes ja neid elab siin 18-20 liiki. Seetõttu sobib kirptirgu kasutamine meie vetesse nö orgaaniliselt. Siiski ei jäljenda kirptirgud üksnes kirpvähkisid, vaid ka teisi veeolendeid ning kalastamisel võivad osutuda vägagi edukateks kirptirgud, mis oma kuju ja värvinguga ei imiteerigi konkreetseid liike - näiteks ei sarnane ükski vähike ega putukas säravkuldse "diskopalliga", mis on aga vägagi hästi toimiv kirptirgu mudel.


Püük kirptirguga kui spordiala

Jääalune kalapüük kirptriguga on kujunenud omaette spordialaks rangete, üsna täpsete reeglite ja võistluskorraga. Rahvusvahelisel tasandil peetakse võistlusi CIPSi egiidi all ja CIPSi reeglite põhjal. Sellel alal toimuvad igal aastal maailma meistrivõistlused: tiitlid omistatakse nii individuaalselt kui ka võistkondlikult.
                                            

Allikad:
R.Mae. Kirptirgust, mängust ja mängitamisest. Kalastaja nr 22; http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,22,7
V.Korzhets. Veel kirptirgust. Kalastaja nr 22; http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,22,8
    

Vaata lisaks:

Kirptirgu sidumise sõlm 1
prisma [kirptirk]
tilk [kirptirk]
sorts [kirptirk]
sipelgas [kirptirk]
plastkirp
maim [kirptirk]
lutikas [kirptirk]
kärbes [kirptirk]
Haavel (kirptirk)
diskopall [kirptirk]
banaan [kirptirk]
seib (ketas) [kirptirk]
viljatera [kirptirk]
kits [kirptirk]