Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aardla järv (Ardla järv)
4. Aasovi meri
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
7. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
8. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
9. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
10. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
11. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
12. Alfredi luislatikas (Osteobrama alfredianus)
13. Amblatikad (Toxabramis)
14. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
15. Andresjärv (Mustjärv)
16. Anne kanal
17. Araali meri
18. Arojärv (Rasina Arujärv)
19. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
20. Auksi järv
21. Bakeri luislatikas (Osteobrama bakeri)
22. Belaja (Kama)
23. Belangeri luislatikas (Osteobrama belangeri)
24. Bhima luislatikas (Osteobrama bhimensis)
25. Caesari salat
26. Charente jõgi
27. Cunma luislatikas (Osteobrama cunma)
28. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
29. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
30. Elistvere järv (Kuru järv)
31. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
32. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
33. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
34. Fea luislatikas (Osteobrama feae)
35. Filee
36. Fileerimine
37. Geosmiin
38. Gurda-luislatikas (Osteobrama cotio)
39. Hõbejas amblatikas (Toxabramis argentifer)
40. Haberman, Henn
41. Hallutsinogeensed kalad
42. Hanoi amblatikas (Toxabramis hotayensis)
43. Harilik hiinalatikas (Sinibrama affinis)
44. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
45. Haug pärimuses
46. Heik (Hake) kalanimedes
47. Hernes õngesöödana
48. Hiinalatikad (Sinibrama)
49. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
50. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
51. Hoffmanni amblatikas (Toxabramis hoffmanni)
52. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
53. Houdemeri amblatikas (Toxabramis houdemeri)
54. Idalatikad (Megalobrama)
55. Immaku järv (Immakjärv)
56. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
57. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
58. Jaanuse järv (Pikkjärv)
59. Juusa järv (Kuningajärv)
60. Jõemõisa-Kaiu järvestik
61. Jõemõrd
62. Jõksi järv
63. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
64. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
65. Küüt-hiinalatikas (Sinibrama taeniatus)
66. Kaarnajärv (Kaarna järv)
67. Kahrila järv
68. Kaiavere järv
69. Kaiu järv
70. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
71. Kalakasvatus
72. Kalaliha koostis
73. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
74. Kalurite uskumused
75. Karijärv
76. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
77. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
78. Karula järv (Uue-Võidu järv)
79. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
80. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
81. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
82. Kavadi (Kavati) järv
83. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
84. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
85. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
86. Kiruvere järv
87. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
88. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
89. Kooreüraski vastne (koorejäraja)
90. Koosa järv
91. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
92. Krishna luislatikas (Osteobrama peninsularis)
93. Kubija järv (Kubja järv)
94. Kuningvere järv
95. Kuremaa järv (Kurema järv)
96. Kurgjärv
97. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
98. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
99. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
100. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
101. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
102. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
103. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
104. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
105. Käsmu järv
106. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
107. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
108. Lahepera järv (Lahe järv)
109. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
110. Landilugu: Ugly Duckling
111. Latikad (Abramis)
112. Latikas (Abramis brama)
113. Latikas pärimuses
114. Latikas. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
115. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
116. Leevaku paisjärv
117. Leivakoorik
118. Leivast õngesöödad
119. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
120. Linnuroni (Ligula intestinalis)
121. Loomade liha
122. Luislatikad (Osteobrama)
123. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
124. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
125. Ma amblatikas (Toxabramis maensis)
126. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
127. Mais
128. Mandžuuria idalatikas (Megalobrama mantschuricus)
129. Melrose'i hiinalatikas (Sinibrama melrosei)
130. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
131. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
132. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
133. Murati järv
134. Must idalatikas (Megalobrama terminalis)
135. Mustatäpitõbi
136. Mustjärv (Hino Mustjärv)
137. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
138. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
139. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
140. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
141. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
142. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
143. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
144. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
145. Narva veehoidla
146. Narva veehoidla elustikust
147. Neilli luislatikas (Osteobrama neilli)
148. Neitsijärv
149. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
150. Niitlatikad (Nematabramis)
151. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
152. Nurg (Blicca bjoerkna)
153. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
154. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
155. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
156. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
157. Nüpli järv
158. Odrakruup
159. Ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi)
160. Oralatikad (Acanthobrama)
161. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
162. Põhjavietnami amblatikas (Toxabramis nhatleensis)
163. Paidra järv
164. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
165. Palujüri järv (Palojüri järv)
166. Paluküla järv
167. Pangodi järv
168. Pardlatikas (Pogobrama barbatula)
169. Paunküla veehoidla
170. Pellegrini idalatikas (Megalobrama pellegrini)
171. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
172. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
173. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
174. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
175. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
176. Pikkuim-hiinalatikas (Sinibrama longianalis)
177. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
178. Pilkuse järv
179. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
180. Pulli järv (Pullijärv)
181. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
182. Päidla Kõverjärv
183. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
184. Päidre järv (Tagametsa järv)
185. Päästjärv (Perajärv)
186. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
187. Rasvad kalades
188. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
189. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
190. Ruhijärv (Ruhja järv)
191. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
192. Räpina järv (Räpina paisjärv)
193. Saadjärv (Saadrejärv)
194. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
195. Saesaare paisjärv
196. Sale idalatikas (Megalobrama elongata)
197. Seapekk
198. Simoni viidiklatikas (Pseudobrama simoni)
199. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
200. Soitsejärv (Suurjärv)
201. Soodla veehoidla
202. Soomkala
203. Soomuste mahavõtmine
204. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
205. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
206. Suur Saarjärv
207. Suure-Jaani paisjärv
208. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
209. Suursilm-hiinalatikas (Sinibrama macrops)
210. Swinhoe amblatikas (Toxabramis swinhonis)
211. Tamula järv (Tamla järv)
212. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
213. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
214. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
215. Tuvikene, Arvo
216. Tõhela järv
217. Tõugjärv (Küünjärv)
218. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
219. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
220. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
221. Ugly Duckling
222. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
223. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
224. Uljaste järved ja oos
225. Urbukse järv (Urbuse järv)
226. Vagula järv
227. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
228. Valgesilm (Ballerus sapa)
229. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
230. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
231. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
232. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
233. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
234. Vaskna järv
235. Vasula järv (Salatsi järv)
236. Veisjärv (Veisejärv)
237. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
238. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
239. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
240. Vigorsi luislatikas (Osteobrama vigorsii)
241. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
242. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
243. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
244. Viljandi järv
245. Vissi järv (Viritjärv)
246. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
247. Võistre järv (Võistvere järv)
248. Võngjärv
249. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
250. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
251. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
252. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
253. Väinjärv (Veinjärv)
254. Wu hiinalatikas (Sinibrama wui)
255. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)
256. Õlikook
257. Ähijärv (Ahijärv)

Narva veehoidla elustikust

Narva veehoidla elustikust


Narva veehoidla elustikku on uurinud Külli Kangur ja Andu Kangur ning alltoodu pärineb nende tööst "Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise seisundi esialgne hinnang ja kalastiku iseloomustus" (Tartu, 2002)

/---/
Narva veehoidla on zooplanktoni poolest vaene. Zooplanktoni liigiline koosseis on sarnane Peipsi järve omale. Arvukuse poolest domineerisid väikesemõõtmelised keriloomad. Biomassis olid olulised vesikirbulised, kes on ilmselt Peipsist sisse kandunud. Kalad (eriti arvukad kalamaimud) söövad enamuse suuremaid zooplanktereid ära, nii et neid jääb väga vähe järele. Kalade toitumissurve veehoidla zooplanktonile on ilmselt tugev.

Põhjaloomastik on Narva veehoidlas liigirikas, palju on Peipsiga ühiseid liike, nende seas ka tulnukliik kirpvähklane Gmelinoides fasciatus. See liik on 1970. aastate algul Peipsisse sisse toodud. Tulnukliiki on juba leitud Narva jõest koos Mustajõega, Rannapungerja jõe suudmest ja Emajõest kuni Tartuni.

Veehoidlas nagu Peipsiski on palju rändkarpi (Dreissena polymorpha). Rändkarp teatavasti eelistab suhteliselt puhast vett. Filtreerides veest hõljumit puhastab rändkarp vett, suurendades vee läbipaistvust ja suunates orgaanilist ainet avaveest veekogu põhja. Madalaveelises Narva veehoidlas on rändkarbil ilmselt märgatav mõju planktonikooslusele ja vee kvaliteedile.

Narva veehoidla kalastik on kujunenud Narva jõe ning sellega ühenduses oleva Peipsi järve kalastike baasil. Narva jõel on oluline kalamajanduslik tähtsus, sest ta on (või oli) mitmete Soome lahe hinnaliste siirdekalade kudemiskohaks või osaks rändeteest. 
Majanduslikust aspektist on Narva jões kõige tähtsamaks liigiks sõõrsuude hulka kuuluv jõesilm. Kuni 1950. aastate keskpaigani oli lõhe peamiseks kudejõeks Eestis Narva jõgi, kus põhilised koelmud paiknesid kose lähistel. Looduslik asurkond hävis pärast hüdroelektrijaama käikuandmist, sest kudealad jäid kuivaks. N. Mikelsaare (1984) andmeil oli Narva jõgi kunagi paljunemispaigaks ka atlandi tuurale, kes praegu on Läänemeres üliharuldane väljasuremisohus liik. 
Narva veehoidla rajamine katkestas ka angerja loodusliku rändetee Läänemerest Peipsi basseini veekogudesse. Noorangerjad ei pääse ülesvoolu üle Narva hüdroelektrijaama tammi ja kudemisrännet koelmutele Sargasso meres alustanud täiskasvanud angerjad ei pääse allavoolu Narva jõe alamjooksule ja edasi merre.

Narva veehoidlas on kindlaks tehtud 28 kalaliiki. Haug oli veehoidlas latika kõrval tähtsamaid töönduskalu ja ka tähtsaim spordikala. 1960ndate algul moodustas haug umbes veerandi (20-25 tonni aastas) töönduslikes püükides, sportlikus püügis aga põhiosa.

Umbes pool haugi töönduslikust saagist püüti tema kudemise ajal mais. Latikas oli töönduslikes püükides esikohal, kuid sportlikus kalapüügis ei etendanud ta suurt osa. Küllaltki tähtsaks töönduskalaks oli E. Pihu (1966) andmeil veehoidlas säinas, keda püüti ligi 10 tonni aastas. Tähtsamad tööndukalad olid tol ajal veel roosärg, särg, linask ja ahven (Pihu, 1966).

Ka 1980ndatel aastatel oli Narva veehoidla kalastikus oluline haug nii tööndusliku toodangu kui ka harrastuskalastajate saakide andjaks (Mikelsaar & Kangur 1982; 1985; Kangur & Mikelsaar, 1986). Haugi kõrval omasid töönduslikul püügil olulist tähtsust latikas, ahven, särg, linask ja roosärg; järgnesid kiisk, säinas, nurg, luts, koger ja tõugjas. Vähearvukad, eri paikades kohatavad olid harjus, teib, turb, viidikas, koha, angerjas. Peale nende on kindlaks tehtud ka ojasilm, peipsi tint, rääbis, mudamaim, rünt, vimb, vingerjas, hink, trulling, luukarits.
Katsepüükidel 1980ndatel aastatel sattus püünistesse ka üksikuid karpkalu, kes olid veehoidlasse sattunud kalakavatustest. 1984.a. septembris sattus katsepüünistesse üks siberi tuur massiga 3,7 kg (Mikelsaar & Kangur 1985). See kala pärines ilmselt Narva kalakasvatusest.

Hinnanguliselt püüti 1950-ndate aastate lõpul veehoidlast spinningute ja lantidega ca 500 t kala (peamiselt haugi) aastas. Tol ajal oli töönduslik püük veehoidlas veel välja kujunemata (Pihu, 1966).

1970ndate aastate algul püüti olemasoleva püügistatistika andmeil töönduslike vahenditega (peamiselt nakkevõrkude ja väikeste mõrdadega) veehoidlast aastas üle 45 tonni kala (Mikelsaar &Kangur, 1985). 1980-1981. aastal küündis keskmine töönduslik saak 30-31 tonni aastas. 1970-1980ndatel aastatel oli saakides esikohal latikas ja haug. Ka ahvenat püüti mõnel aastal kuni 18 tonnini.

Allikas:
Külli Kangur, Andu Kangur, "Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise seisundi esialgne hinnang ja kalastiku iseloomustus" (Tartu, 2002); http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/Narvavhhinnang.pdf


Vaata lisaks:

Narva veehoidla