Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Narva veehoidla

Narva veehoidla

Ida-Virumaal, Narva linna ja Vaivara valla juures asuv paisjärv. Mitteavalik veekogu
Järve läbib Narva jõgi
Järve suubuvad Balti SEJ kanalid, Pljussa, Pkata (Peda), Musta- ja Kulgu jõgi.
Piiriveekogu, millest 4/5 asub Venemaa territooriumil. 

Veepeegel keskkonnaregistri andmetel 10 553,6 ha, 53 saart 460 ha, pindala kokku 11 013,6 ha*, kaldajoon 209 484 m, keskmine sügavus 1,9 m, suurim sügavus 9 m

Veevahetus: 34 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6580506 59°17'42" N    
Y  739475 28°12'19" E    

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Suurtaimerikas järv
KKR kood: VEE2015410

Eesti Entsüklopeedia andmetel on Narva veehoidla pindala 191 km2 (sellest Eestis u 40 km2), suurim sügavus 15 m, keskmine sügavus 1,8 m, maht 0,36 km3 (sellest Eestis u 0,10 km3). Rajatud 1956, kui ehitati Narva HEJ. Veehoidla paisutati soostunud alale; 2/3 pindala ulatuses on vee alla jäänud metsa ja võsa. Kaldad on madalad, kaldajoon liigestunud.
Väljavoolul on Kulgu sadam, Pljussa suudmel Krivaja Luka sadam. 

Narva veehoidla. Foto: pr.pohjarannik.ee


Narva veehoidla on Narvast lõunas Eesti ja Vene piirile 1956. a. rajatud tehisveekogu, mille absoluutne kõrgus on 25 m ja pindala ümmarguselt 200 ruutkilomeetrit. Veehoidla suurm sügavus on Narva jõe endise sängi kohal kuni 15 m (tammi lähedal 8 m), keskmine sügavus 1,8 m. See ida-lääne suunas piklik sopiline veekogu rajati soostunud aladele, kus leidus rohkesti soometsi ja raba. Eriti kaugele itta ulatub nüüd tugevasti muust veehoidlast eraldunud Pjata laht. Veehoidla kaldad on peaaegu kõikjal madalad, kaetud metsa või võsaga. Saari on vähe ja nad asuvad Narva jõe suubumiskoha läheduses. Palju leidub veepinnale kerkinud turbasaari. Veekogu põhjakaldal asub Narva linn, lõunakaldal Pljussa jõe ääres Slantsõ asula, loodekalda juures on kaks hiiglaslikku soojuselektrijaama oma suurte tuhaväljadega.
Veehoidla on tugeva läbivooluga: vesi vahetub 34-35 korda aastas. Kõige suuremal hulgal toob vett sisse Narva jõgi, lisaks Pljussa, Pjata, Must- ja Boroni jõgi. Väljavool on Narva hüdroelektrijaama juurdevoolukanali kaudu Narva jõkke. Narva jõgi on tõkestatud enam kui 200 m pikkuse ja 9,2 m kõrguse tammiga. Veehoidlasse voolab vett ka Rohelisest järvest.
Vesi on veehoidla avaosas suvel rohekaskollane, talvel palju tumedama värvusega, suvel vähese kuni keskmise (0,3-2,5 m), talvel keskmise (2,5-2,7 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev (kuni 23 kraadini). Veehoidla eri osad on üsna erineva hüdrokeemilise re¼iimiga. Suvel on vesi üldiselt hapnikurikas, eriti veehoidla lääneosas, mis on Narva jõe muju all. Veehoidla idaosas on hapnikure¼iim halvem, eriti talvel, mil siin valitseb hapnikupuudus.
Juba varsti pärast veehoidla rajamist muutus see väga taimestikurikkaks (1968. a. loendas R. Laugaste 28 liiki taimi). 
Veehoidla on kalarikas, eriti oli ta pärast selle rajamist, mil massiliselt sigines haug. Nüüd on haugi arvukus vähenenud, kuid püütud isendid on suured. Palju on ahvenat, särge, roosärge ja nurgu. Üldse kuulub siinsesse kalastikku umbes 30 liiki. Oma kalarikkuse eest võlgneb veehoidla tänu Peipsile, mis varustab teda kvaliteetse vee ja kaladega.
Veekogul pesitseb kühmnokk-luik. Nimetamisväärselt palju on ondatrat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kaldad madalad, sopilised, palju veealuseid rampu - veehoidla rajamise ajal põhja jäänud põõsaid ja puid. Esinevad ahven, särg, nurg, roosärg, tõugjas, säinas, turb, teib, haug, latikas, viidikas, tippviidikas, harvemini angerjas, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/

*Kalapeedia toimetaja märkus: Keskkonnaregistris toodud veehoidla pindala (110 km2) on oluliselt väiksem Eesti Entsüklopeedias toodud pindalast (191 km2). Toimetajale pole teada, kas see on tingitud looduses toimunud muutustest (nt Venemaa alale jäävate pikkade lahesoppide eraldumine) või erinevast pindala arvestamise metoodikast. Tõenäoliselt tasub tõesemateks pidada KKR andmeid kui hilisemaid (2009).

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Eesti Entsüklopeedia, 6 kd. Tln., 1995

Vaata lisaks:

Kulgu sadam
Narva veehoidla elustikust