Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)

Jõuga järvestik, ka Jõuküla järvestik

Ida-Virumaal, Iisaku vallas, Jõuga küla lähedal asuv järvestik.

Asub Kivinõmme maastikukaitsealal

Ida-Viru maakonnas, 6 km Iisakust kirde pool, paikneb Jõuga (Jõuküla) järvestik, mis koosneb neljast kirde-edela suunas piklikust pisijärvest (Pesu-, Lina-, Liiv- ja Armise järv).

Jõuga Liivjärv asetseb Pesujärvest vahetult lõuna pool, kitsa vallseljaku taga keset metsa. Ilus kõrgete kallastega järv, mille pindala on 2,2 ha ja sügavus kuni 8,3 m. Lõunakallas on liivane, teistes kaldalõikudes kasvab vee peal õõtsik.
Kihistunud veega umbjärv. Taimestik on vähene, kuid liikidelt siiski rikkam kui Pesu- ja Linajärves. Fütoplankton on vähene, ka zooplanktonit pole kuigi rohkesti. Erakordselt huvitav on aga põhjaloomastik. Nii on T. Timm siit leidnud liikiRhyacodrilus coccineus, mis on võib-olla Antsülüsjärve relikt, A. Järvekülg aga haruldase karpvähilise Candona stagnalis. Muudest loomadest on Liivjärves teada veekonn. Kaladest leidub vaid kokre.

Neljas, kõige edelapoolsem Jõuga järv - Armise järv (4,4 ha) on soostunud ja rabastunud kallastega metsajärv, millesse voolab sisse kraav, väljavool Alajõkke. Kalavaene järv; leidub peamiselt ahvenat ja haugi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Jõhvi poolt tulles näete Sõrumäel kaunite mändidega küngast, seejärel jõuate avara seljandiku nõlval asuvale Jõuga ristmikule. Siit 1,5 km Illuka (Kuremäe) pool, viimase maja taga vasakul näete Eesti suurimat kääbastikku , kuhu on maetud siin 12.–14. saj elanud vadjalased. /---/

Veidi edasi paiknevad teest paremal, oosidevahelistes nõgudes kaunid Jõuga järved, mille kallastel on 6 lõkkekohaga RMK puhkeala. Otse tee ääres asub ümbruskonna armastatuim supluskoht, kõrgete liivakallastega Pesujärv (2 ha), siin on parkla, kiik, pingid, hüppetorniga ujumissild ja käimla. Sooja- ja puhtaveelise kuid järsult sügavneva järve (max 9,5 m) ääres tuleb lastega ettevaatlik olla. Ümber järve saab jalutada, siin elab suhteliselt haruldane vesikonn, kelle kullestest kaldavesi suviti kubiseb. Kitsas oosihari eraldab lõunapoolse rohelise vee ja soostunud kallastega Liivjärve, kus samuti on suplussild ja nõlval rahulikumad piknikupaigad. Sinna pääsete ka autoga veidi pärast parklat metsa pöörates.

Üle tee, ilusas okasmetsas asuvad ilmselt II ms aegsed soomukite peitekohad, parklast 600 m Illuka pool viib rada soostunud orgu, õõtsikkaldaga väikese Linajärve juurde. Järvestiku suurim, Armise järv (4,4 ha) asub 2 km lõunas, Jõuga soos, sinna pääseb vaid Taga-Varesmetsast. Ilus oositee jätkub Illuka vallas, kus tee lähedale jäävad Kõnnu järved. /www.puhkuseestis.ee/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee

http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Armise järv (4. Jõuküla järv)
Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
Liivjärv (Jõuga Liivjärv, Jõugu järv, 1. Jõuküla järv)