Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Purikalalased (Istiophoridae)
431. Purjus krevetid
432. Puukala (Kuusamo puukala)
433. Põhjavee-elustik
434. Põishüljes (Cystophora cristata)
435. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
436. Põlula Kalakasvatuskeskus
437. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
438. Pärimus: Kaussjärv
439. Pärimus: Lutsu järv
440. Pärimus: Otepää Pühajärv
441. Pärimus: Raudjärve kullapütt
442. Pärimus: Uhtjärv
443. Pärimus: Verijärv
444. Pärnu alamvesikond
445. Pärnu Kalakombinaat
446. Pärnu kalanduskool
447. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
448. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
449. Rabakonn
450. Raid (Raja)
451. Rakfisk ehk norra hapukala
452. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
453. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
454. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
455. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
456. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
457. Reobiont
458. Riffhai (Triaenodon obesus)
459. Rihmsabaraid (Taeniura)
460. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
461. Riikoja Heinrich
462. Ristkok, Jüri
463. Robalod (Centropomus)
464. Roheline mullauss
465. Rohukonn
466. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
467. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
468. Rombkalad (Bothus)
469. Rombkalalased (Bothidae)
470. Roosa mullauss
471. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
472. Ruske käärtrull (Schistura russa)
473. Russalka
474. Rõbak Baltiki
475. Rõuge järvestik
476. Räimeõng
477. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
478. Saadjärv (Saadrejärv)
479. Saaghailised (Pristiophoriformes)
480. Saagsabahaid (Galeus)
481. Sagrits, Richard
482. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
483. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
484. Sammet, Jaak
485. Sannakji
486. Sardiin (Sardina pilchardus)
487. Sardiinid
488. Sardinellid (Sardinella)
489. Saunja laht
490. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
491. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
492. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
493. Sidrunhaid (Negaprion)
494. Siiad (Coregonus)
495. Siig - huvipüük Eestis
496. Siig spordikalana Skandinaavias
497. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
498. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
499. Sinakas soouss
500. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
501. siugkonnalised (apoodid)
502. Soomuskuked (Lepidotrigla)
503. Soomuslest (Limanda limanda)
504. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
505. Sovetskaja Rodina (laev)
506. Spinningisti kaksteist käsku
507. Staratel
508. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
509. Stroganina
510. Sump (kumm, pandur, märss)
511. Sumplaev
512. Susski, Vladimir
513. Suue
514. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
515. Suur mullauss
516. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
517. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
518. Suurallikas
519. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
520. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
521. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
522. Sõnnikuuss
523. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
524. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
525. Südvester
526. Sünkraid (Amblyraja)
527. Süvahaid (Centroscymnus)
528. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
529. Süvaraid (Bathyraja)
530. Šelfihaid (Halaelurus)
531. Zoobentos
532. Taaliku sadam
533. Tabadusekepp
534. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
535. Tainas angerjapüügiks
536. Tallinna Kalakombinaat
537. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
538. Tallinna Merekolledž
539. Tamm, Friedrich
540. Tamula järv (Tamla järv)
541. Tatrakakud
542. Temera (Temera hardwickii)
543. Tempura
544. Tiit Hunt. Eesti kalad
545. Tintlased (Osmeridae)
546. Tippviidikad (Alburnoides)
547. Tobiased (Ammodytes)
548. Tooder
549. Traaler
550. Traalnoot
551. Traalpüük
552. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
553. Triivpüük
554. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
555. Trullinglased (Nemacheilidae)
556. Trullingud (Barbatula)
557. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
558. Tuletorn
559. Tume vihmauss
560. Tumehaid (Etmopterus)
561. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
562. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
563. Tursad (Gadus)
564. Tursamaks
565. Tursamaksa konserveerimine
566. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
567. Tuul
568. tuulekala (pärimus)
569. Tuur
570. Tuurlased (Acipenseridae)
571. Tõugjärv (Küünjärv)
572. Tõugussaare raba laugas
573. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
574. Tääkraid (Urotrygon)
575. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
576. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
577. Tömpninad (Pimephales)
578. Ukraina (baaslaev)
579. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
580. Unadon
581. Und
582. Undiin
583. Urbukse järv (Urbuse järv)
584. Ussikonks (säärekidadega konks)
585. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
586. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
587. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
588. Väitskõhud (Parachela)
589. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
590. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
591. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
592. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
593. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
594. Valgeninahai (Nasolamia velox)
595. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
596. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
597. Vasarhaid (Sphyrna)
598. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
599. Vastne
600. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
601. vesikond
602. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
603. Vihmauslased (Lumbricidae)
604. Vihmauss (liigid)
605. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
606. Viitina kuurits
607. Vimb (Vimba vimba)
608. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
609. Vinkelhaid (Oxynotus)
610. Vinnutatud räimed
611. Viru alamvesikond
612. Viuraid (Aetomylaeus)
613. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
614. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
615. Võldas (Cottus gobio)
616. Võrtsjärve alamvesikond
617. Väheharjasussid
618. Vähilaadsed
619. väike meriahven (Sebastes viviparus)
620. Väike ogahai (Squalus blainville)
621. Väike saagrai (Pristis clavata)
622. väike tobias (nigli, väiketobias)
623. Väikeraid (Rajella)
624. Väikesuulest (Microstomus kitt)
625. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
626. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
627. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
628. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
629. Vöötninad (Rhinichthys)
630. Õlikook
631. Õngekonksu ajaloost
632. Õngitsemine+
633. Õnne lõhe
634. Äntu järved
635. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
636. Ülemiste järv
637. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
638. Yam (mere ja kaose jumal)

väike tobias (nigli, väiketobias)

Väike tobias ehk nigli, ka väiketobias (Ammodytes tobianus) [Lesser Sandeel] 


 
Pilt: snar.fo

Ahvenaliste seltsi (Perciformes) tobiaslaste sugukonda (Ammodytidae) [Sandeels] tobia perekonda (Ammodytes) kuuluv kalaliik.

Eesti keeles ka väike tobjas, niglas, merinõel, nõel, rullkala, *tuulekala, *tuuleuss, *tuuleviu, *tuuleviuk, *viuk. *tuuleling, tuuleleng, tuuleving, *tuulenõel, loonge, ¹jonuala
(* - suurtobiaga ühine nimetus)

So: pikkutuulenkala; v: мaлопозвонковая европейская песчанка, малая песчанка; sa: kleiner Sandaal, kleiner Tobiasfisch (Läänemeres), Spierling (Põhjameres); kleiner Sandspierling, Tobieschen; i: (small) sandeel; r: (blå ) tobis, kusttobis, ta:  kysttobis; pr: lançon équille; hsp: aguacioso; hol: Zandspiering; no: småsil, tobis; türgi: kum baligi; kr: Αμμοδύτης.     

Kirjeldus:
Väikese tobia keha on pikenenud ja enam-vähem ümara, rulja ristlõikega. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva alalõuaga. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole hambaid.
Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest. Kõik uimed ilma ogakiirteta.
Rinnauimed on väikesed ja paiknevad madalal, kõhuuimed puuduvad, sabauim on kahehõlmaline. 
Selgt kollakas- kuni pruunikasroheline, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane. Peas, silma ees ei ole musta laiku (eristamistunnus suurtobiasest).

 
Foto: aphotomarine.com

Pikkus, eluiga:
Kala pikkus on kuni 20 cm (Läänemeres kuni 18 cm, Eesti vetes kuni 17 cm), eluiga küünib 7 aastani (N.Mikelsaare raamatus 4 aastani). Enamus püütavatest niglidest on 2 aastased.

Levik:
Väike tobias elab Lääne-Euroopa rannikumeres: Biskaia lahest Murmani ranniku lääneosani, Islandi lõunarannik, Fääri saarte, Shoti- ka Inglismaa rannik, Läänemeres kuni Soome lahe idaosani (Björkö ja Narva laheni), Botnia lahes 65° laiuskraadini (Hailuoto).

Eesti mererannikul levinud praktiliselt kõikjal, välja arvatud Narva, Pärnu ja teiste jõgede tugevasti magestunud suudmealad, puudub nähtavasti ka Väinameres Kassari piirkonnas.
Väga arvukalt Riia lahe ida- ja kirderannikul, tavaliselt kuni 3 m sügavusel: Häädemeestelt Läti piirini, Kihnu ja Manilaiu, Varbla laidude Sõmeri poolsaare ümbruses. Püütakse ka Sõrve poolsaare lõunarannikul, samuti Soome lahes Viimsi poolsaare - Aegna rannikul, vähesel määral ka ida pool.
Väikese tobia levila. Pilt: na.oceana. org
Eluviis:
Väike tobiale sobivaks elupaigaks on liivase põhjaga madal, kuni 10 m sügavune, meri. Talveks liiguvad väike tobiad sügavamatesse kohtadesse, kus nad põhja kaevununa vajuvad talveunne.

Väike tobias on valdavalt lepistoiduline kala, kes eelkõige tarvitab toiduks zooplanktonit. Eelistatud on ahaskoodik, tavaline tömbik, merinokik ja tõruvähk. Ära ei põlata ka põhjaloomi, kelle hulgast tunduvad enam meeldivat väheharjasussid. Võimalusel sööb kalade vastseid (räim, väike tobias, suurtobias).

Niglide aktiivsusperiood langeb valdavalt õhtusele ja hommikusele ajale, s.o. hämarale ajale. Siis hoiduvad nad parvedesse, mille esmaseks ülesandeks on pakkuda kollektiivset kaitset röövkalade eest. Röövkala lähenedes tõmbub parv justkui kõrvale, hajub. Sellise liikumise eesmärgiks on hajutada röövkala tähelepanu ja nii on igal üksikul isendil parves suurem tõenäosus ellu jääda. Ohu möödudes tõmbub parv taas kokku.  
Puhkeajaks kaevuvad tobiad pehmesse liiva. Sellist liikumisviisi nimetatakse niglimiseks. Tobiad on võimelised niglima väga kiiresti - ca 15 cm pikkune kala võib end vähem kui poole sekundiga üleni liivasse kaevata. Pulksirgelt liivas olles veedetakse enamus päevast ja terve öö. Häirimise korral pistab tobias kõigepealt pea liiva seest välja, kuid tavaliselt tõmbub ta kohe tagasi ja uuristab, saba ees, end sügavamale. Seal keerab ta ennast ringi ja vingerdab liiva all ohust eemale. Mõnikord sööstavad aga niglid ohu korral urust välja, et mõne meetri kaugusel ennast taas põhja niglida.

 Foto: marlin.ac.uk

Paljunemine:
Niglid saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad.
Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg.
Kindlaid koelmualasid meie vetes veel ei tunta. On teada, et kevadisel kudemisel eelistavad niglid liiva-kruusaseguse põhjaga alasid umbes 10 meetri sügavusel merepõhjas, sügisene kudemine toimub tõenäoliselt ka sügtavamas vees.   
Emane tobias heidab tera tera järel marja, mis põhja langedes kleepub liivateradele. Isane heidab neile niisapilve ning vanemlik hoolitsus oma järeltuleva põlve eest on sellega lõppenud. Liivaterale kinnitatuna veedab viljastatud marjateras arenev tulevane tobias oma elu kaks kuni kolm esimest nädalat. Alles siis koorub marjaterast kuni 5 mm pikkune vastne, kes on kohe liikumisvõimeline, alustab oma pelaagilist elu ja asub agaralt toituma.

Kasutamine:
Niglid on kõrge toituväärtusega kalad, kelle söömiseks Eestis puudub traditsioon. Saksamaal tarvitatakse neid inimtoiduks marineerituna.
Rohke esinemise tõttu on niglid Läänemere üheks tähtsamaks toiduobjektiks sellistele kaladele nagu tursk, lest, kam-meljas, angerjas, ka ahven, tuulehaug, meriforell, lõhi jt.

Kalamehed kasutavad niglit kalastamisel õngpüünistega, see on eelistatuim sööt angerjapüügil. Söödakalana on nigli vilgas, säilib kaua, ei sasi õngesid ja ei poe mutta.    

Allikad:
N.Mikelsaar. Eesti NSV kalad, Tln., 1984
P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad", tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006
Leili Järv. Tuuleussid ja niglikuldid. Kalastaja nr 25: http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,25,316

Vaata lisaks:

Tobiaslased (Ammodytidae)
Tobiased (Ammodytes)




Hotmedia.ee