Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koorküla järvestik
262. Kopskalad (Dipnoi)
263. Kosmoidsoomus
264. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
265. Kuivatamine/vinnutamine
266. Kuldkala (Carassius auratus)
267. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
268. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
269. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
270. Kura säär
271. Kuremaa järv (Kurema järv)
272. Kussie (jaapani järvekoletis)
273. Kuusamon Uistin Oy
274. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
275. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
276. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
277. Kärbsed õngesöödana
278. Kärbsenukk (kärbsekookon)
279. Kärbsetõugud meditsiinis
280. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
281. Kärphaid (Mustelus)
282. Kärsshingud (Acantopsis)
283. Käsiõng
284. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
285. Käärtrullid (Schistura) 2
286. Käärtrullid (Schistura) 3
287. Lühirasboorad (Brevibora)
288. Lahtise rulli ehitus
289. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
290. Lahtise rulli vänt
291. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
292. Lakerda (türgipärane soolakala)
293. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
294. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
295. Landilugu: dr Heintz
296. Landilugu: Kuusamo puukala
297. Landilugu: Nilsu
298. Lasa järv [Koorküla järvestik]
299. Lasnhaid (Scoliodon)
300. Lasnlõuad (Scaphognathops)
301. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
302. Leevi jõgi
303. Leivast õngesöödad
304. Lenddaaniod (Esomus)
305. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
306. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
307. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
308. Lestad (Platichthys)
309. Libekala
310. Liblikate röövikud
311. Liblikraid (Gymnura)
312. Liftahvenad (Helicolenus)
313. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
314. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
315. Linajärv (Jussi Linajärv)
316. Linask (Tinca tinca)
317. Linné, Karl
318. Linnuroni (Ligula intestinalis)
319. Lintsabalased (Trichiuridae)
320. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
321. Logardraid 3 (Pseudobatos)
322. Logardrailased (Rhinobatidae)
323. Lonthülged (Mirounga)
324. Loobu jõgi
325. Lophius budegassa (must merikurat)
326. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
327. Luts (Lota lota)
328. Lõunaraid (Zearaja)
329. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
330. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
331. Läänesaarte alamvesikond
332. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
333. maailma jõed (loend)
334. Maggot
335. Majak (kolhoos)
336. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
337. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Man
340. Mannasöödad
341. Maskraid (Neotrygon)
342. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
343. meduus
344. Merehaigus
345. Merekoletised
346. Meremeeste uskumused
347. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
348. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
349. Merikeellased (Soleidae)
350. Merikogerlased (Sparidae)
351. Merikoha (Sander marinus)
352. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
353. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
354. Meriluts (Brosme brosme)
355. Merineitsi
356. Meripuugid (Scorpaena)
357. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
358. Merisutt (Petromyzon marinus)
359. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
360. Merluusid (Merluccius)
361. Metsprussakas
362. Miiu
363. Moiva (Mallotus villosus)
364. Mokkparrakad (Labeobarbus)
365. Morilased (Moridae)
366. muda
367. Mudaelustik ehk pelon
368. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
369. Mussie (järvekoletis Kanadas)
370. Mussoon
371. Must marliin (Istiompax indica)
372. Mustatäpitõbi
373. Musthaid (Apristurus)
374. Mustjõe alamvesikond
375. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
376. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
377. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
378. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
379. Mõrrapüük
380. Mõõkkala (Xiphias gladius)
381. Mägiründid (Psilorhynchus)
382. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
383. Määr, Aleksander
384. Mölder, August
385. Mügarninad (Hybopsis)
386. Müütilised veeolendid
387. Näkk (eesti)
388. Naaskelraid (Pastinachus)
389. Nahknark (Crassinarke dormitor)
390. Naissaar
391. Narmasmokad (Labeo)
392. Narva veehoidla
393. Nasv
394. Navaaga (Eleginus nawaga)
395. Nelikant-kaldauss
396. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
397. Niituimlutslased (Physidae)
398. Nipsviidikad (Hemiculter)
399. Nirkhailased (Hemigaleidae)
400. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
401. Nokisründid (Microphysogobio)
402. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
403. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
404. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
405. Nugishaid (Triakis)
406. Nuutraid (Himantura)
407. Oad, Jaan
408. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
409. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
410. Ogahaid (Squalus)
411. Ogasilmad (Pangio)
412. Ojamaa (Gotland)
413. Okasturilased (Notacanthidae)
414. Okishaid (Centroscyllium)
415. ondatra (piisamrott, biisamrott)
416. Osmussaar
417. Pakssabaraid (Trygonoptera)
418. Paljaslõuad (Acheilognathus)
419. paneerimine
420. Pardpuntiused (Barbodes)
421. Paunküla veehoidla
422. Peen kõduuss
423. Peipsi alamvesikond
424. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
425. Pettai, Elmar Voldemar
426. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
427. Pigo (Rutilus pigus)
428. Pihklased (Myxini)
429. Pihtla kalakasvandus
430. Piikraid (Urobatis)
431. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
432. Piimjas soouss
433. Piiskopikala (bishop fish)
434. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
435. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
436. Pimenarkid (Typhlonarke)
437. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
438. Poi
439. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
440. Polaarhaid (Somniosus)
441. Poola uss
442. Prespa forell (Salmo peristericus)
443. Prussakas ja tarakan
444. Psammon
445. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
446. Punane vihmauss (pool-ööuss)
447. Punapardlikud (Pseudobarbus)
448. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
449. Puntiused (Puntius)
450. Purikalalased (Istiophoridae)
451. Purjus krevetid
452. Puukala (Kuusamo puukala)
453. Põhjavee-elustik
454. Põishüljes (Cystophora cristata)
455. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
456. Põlula Kalakasvatuskeskus
457. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
458. Pärimus: Kaussjärv
459. Pärimus: Lutsu järv
460. Pärimus: Otepää Pühajärv
461. Pärimus: Raudjärve kullapütt
462. Pärimus: Uhtjärv
463. Pärimus: Verijärv
464. Pärnu alamvesikond
465. Pärnu Kalakombinaat
466. Pärnu kalanduskool
467. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
468. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
469. Rabakonn
470. Raid (Raja)
471. Rakfisk ehk norra hapukala
472. Rakonda (Raconda russeliana)
473. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
474. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
475. Rasboorad (Rasbora)
476. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
477. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
478. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
479. Reobiont
480. Riffhai (Triaenodon obesus)
481. Rihmsabaraid (Taeniura)
482. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
483. Riikoja Heinrich
484. Ristkok, Jüri
485. Robalod (Centropomus)
486. Roheline mullauss
487. Rohukonn
488. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
489. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
490. Rombkalad (Bothus)
491. Rombkalalased (Bothidae)
492. Roosa mullauss
493. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
494. Ruske käärtrull (Schistura russa)
495. Russalka
496. Rõbak Baltiki
497. Rõuge järvestik
498. Räimeõng
499. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
500. Saadjärv (Saadrejärv)
501. Saaghailised (Pristiophoriformes)
502. Saagsabahaid (Galeus)
503. Sagrits, Richard
504. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
505. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
506. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
507. Sammet, Jaak
508. Sannakji
509. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
510. Sardiinid
511. Sardiinikesed (Harengula)
512. Sardinellid (Sardinella)
513. Saunja laht
514. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
515. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
516. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
517. Sidrunhaid (Negaprion)
518. Siiad (Coregonus)
519. Siig - huvipüük Eestis
520. Siig spordikalana Skandinaavias
521. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
522. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
523. Sinakas soouss
524. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
525. siugkonnalised (apoodid)
526. Soomuskuked (Lepidotrigla)
527. Soomuslest (Limanda limanda)
528. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
529. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
530. Sovetskaja Rodina (laev)
531. Spinningisti kaksteist käsku
532. Staratel
533. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
534. Stroganina
535. Sump (kumm, pandur, märss)
536. Sumplaev
537. Susski, Vladimir
538. Suue
539. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
540. Suur mullauss
541. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
542. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
543. Suurallikas
544. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
545. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
546. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
547. Sõnnikuuss
548. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
549. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
550. Südvester
551. Sünkraid (Amblyraja)
552. Süvahaid (Centroscymnus)
553. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
554. Süvaraid (Bathyraja)
555. Šelfihaid (Halaelurus)
556. Zoobentos
557. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
558. Taaliku sadam
559. Tabadusekepp
560. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
561. Tainas angerjapüügiks
562. Tallinna Kalakombinaat
563. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
564. Tallinna Merekolledž
565. Tamm, Friedrich
566. Tamula järv (Tamla järv)
567. Tatrakakud
568. Temera (Temera hardwickii)
569. Tempura
570. Tiit Hunt. Eesti kalad
571. Tintlased (Osmeridae)
572. Tippviidikad (Alburnoides)
573. Tobiased (Ammodytes)
574. Tooder
575. Trüssad (Thryssa)
576. Traaler
577. Traalnoot
578. Traalpüük
579. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
580. Triivpüük
581. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
582. Trullinglased (Nemacheilidae)
583. Trullingud (Barbatula)
584. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
585. Tuletorn
586. Tume vihmauss
587. Tumehaid (Etmopterus)
588. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
589. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
590. Tursad (Gadus)
591. Tursamaks
592. Tursamaksa konserveerimine
593. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
594. Tuul
595. tuulekala (pärimus)
596. Tuur
597. Tuurlased (Acipenseridae)
598. Tõugjärv (Küünjärv)
599. Tõugussaare raba laugas
600. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
601. Tääkraid (Urotrygon)
602. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
603. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
604. Tömpninad (Pimephales)
605. Ukraina (baaslaev)
606. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
607. Unadon
608. Und
609. Undiin
610. Urbukse järv (Urbuse järv)
611. Ussikonks (säärekidadega konks)
612. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
613. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
614. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
615. Väitskõhud (Parachela)
616. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
617. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
618. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
619. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
620. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
621. Valgeninahai (Nasolamia velox)
622. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
623. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
624. Vasarhaid (Sphyrna)
625. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
626. Vastne
627. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
628. vesikond
629. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
630. Vihmauslased (Lumbricidae)
631. Vihmauss (liigid)
632. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
633. Viitina kuurits
634. Vimb (Vimba vimba)
635. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
636. Vinkelhaid (Oxynotus)
637. Vinnutatud räimed
638. Viru alamvesikond
639. Viuraid (Aetomylaeus)
640. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
641. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
642. Võldas (Cottus gobio)
643. Võrtsjärve alamvesikond
644. Väheharjasussid
645. Vähilaadsed
646. väike meriahven (Sebastes viviparus)
647. Väike ogahai (Squalus blainville)
648. Väike saagrai (Pristis clavata)
649. väike tobias (nigli, väiketobias)
650. Väikeraid (Rajella)
651. Väikesuulest (Microstomus kitt)
652. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
653. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
654. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
655. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
656. Vöötninad (Rhinichthys)
657. Õlikook
658. Õngekonksu ajaloost
659. Õngitsemine+
660. Õnne lõhe
661. Äntu järved
662. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
663. Ülemiste järv
664. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
665. Yam (mere ja kaose jumal)

väike tobias (nigli, väiketobias)

Väike tobias ehk nigli, ka väiketobias (Ammodytes tobianus) [Lesser Sandeel] 


 
Pilt: snar.fo

Ahvenaliste seltsi (Perciformes) tobiaslaste sugukonda (Ammodytidae) [Sandeels] tobia perekonda (Ammodytes) kuuluv kalaliik.

Eesti keeles ka väike tobjas, niglas, merinõel, nõel, rullkala, *tuulekala, *tuuleuss, *tuuleviu, *tuuleviuk, *viuk. *tuuleling, tuuleleng, tuuleving, *tuulenõel, loonge, ¹jonuala
(* - suurtobiaga ühine nimetus)

So: pikkutuulenkala; v: мaлопозвонковая европейская песчанка, малая песчанка; sa: kleiner Sandaal, kleiner Tobiasfisch (Läänemeres), Spierling (Põhjameres); kleiner Sandspierling, Tobieschen; i: (small) sandeel; r: (blå ) tobis, kusttobis, ta:  kysttobis; pr: lançon équille; hsp: aguacioso; hol: Zandspiering; no: småsil, tobis; türgi: kum baligi; kr: Αμμοδύτης.     

Kirjeldus:
Väikese tobia keha on pikenenud ja enam-vähem ümara, rulja ristlõikega. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva alalõuaga. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole hambaid.
Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest. Kõik uimed ilma ogakiirteta.
Rinnauimed on väikesed ja paiknevad madalal, kõhuuimed puuduvad, sabauim on kahehõlmaline. 
Selgt kollakas- kuni pruunikasroheline, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane. Peas, silma ees ei ole musta laiku (eristamistunnus suurtobiasest).

 
Foto: aphotomarine.com

Pikkus, eluiga:
Kala pikkus on kuni 20 cm (Läänemeres kuni 18 cm, Eesti vetes kuni 17 cm), eluiga küünib 7 aastani (N.Mikelsaare raamatus 4 aastani). Enamus püütavatest niglidest on 2 aastased.

Levik:
Väike tobias elab Lääne-Euroopa rannikumeres: Biskaia lahest Murmani ranniku lääneosani, Islandi lõunarannik, Fääri saarte, Shoti- ka Inglismaa rannik, Läänemeres kuni Soome lahe idaosani (Björkö ja Narva laheni), Botnia lahes 65° laiuskraadini (Hailuoto).

Eesti mererannikul levinud praktiliselt kõikjal, välja arvatud Narva, Pärnu ja teiste jõgede tugevasti magestunud suudmealad, puudub nähtavasti ka Väinameres Kassari piirkonnas.
Väga arvukalt Riia lahe ida- ja kirderannikul, tavaliselt kuni 3 m sügavusel: Häädemeestelt Läti piirini, Kihnu ja Manilaiu, Varbla laidude Sõmeri poolsaare ümbruses. Püütakse ka Sõrve poolsaare lõunarannikul, samuti Soome lahes Viimsi poolsaare - Aegna rannikul, vähesel määral ka ida pool.
Väikese tobia levila. Pilt: na.oceana. org
Eluviis:
Väike tobiale sobivaks elupaigaks on liivase põhjaga madal, kuni 10 m sügavune, meri. Talveks liiguvad väike tobiad sügavamatesse kohtadesse, kus nad põhja kaevununa vajuvad talveunne.

Väike tobias on valdavalt lepistoiduline kala, kes eelkõige tarvitab toiduks zooplanktonit. Eelistatud on ahaskoodik, tavaline tömbik, merinokik ja tõruvähk. Ära ei põlata ka põhjaloomi, kelle hulgast tunduvad enam meeldivat väheharjasussid. Võimalusel sööb kalade vastseid (räim, väike tobias, suurtobias).

Niglide aktiivsusperiood langeb valdavalt õhtusele ja hommikusele ajale, s.o. hämarale ajale. Siis hoiduvad nad parvedesse, mille esmaseks ülesandeks on pakkuda kollektiivset kaitset röövkalade eest. Röövkala lähenedes tõmbub parv justkui kõrvale, hajub. Sellise liikumise eesmärgiks on hajutada röövkala tähelepanu ja nii on igal üksikul isendil parves suurem tõenäosus ellu jääda. Ohu möödudes tõmbub parv taas kokku.  
Puhkeajaks kaevuvad tobiad pehmesse liiva. Sellist liikumisviisi nimetatakse niglimiseks. Tobiad on võimelised niglima väga kiiresti - ca 15 cm pikkune kala võib end vähem kui poole sekundiga üleni liivasse kaevata. Pulksirgelt liivas olles veedetakse enamus päevast ja terve öö. Häirimise korral pistab tobias kõigepealt pea liiva seest välja, kuid tavaliselt tõmbub ta kohe tagasi ja uuristab, saba ees, end sügavamale. Seal keerab ta ennast ringi ja vingerdab liiva all ohust eemale. Mõnikord sööstavad aga niglid ohu korral urust välja, et mõne meetri kaugusel ennast taas põhja niglida.

 Foto: marlin.ac.uk

Paljunemine:
Niglid saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad.
Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg.
Kindlaid koelmualasid meie vetes veel ei tunta. On teada, et kevadisel kudemisel eelistavad niglid liiva-kruusaseguse põhjaga alasid umbes 10 meetri sügavusel merepõhjas, sügisene kudemine toimub tõenäoliselt ka sügtavamas vees.   
Emane tobias heidab tera tera järel marja, mis põhja langedes kleepub liivateradele. Isane heidab neile niisapilve ning vanemlik hoolitsus oma järeltuleva põlve eest on sellega lõppenud. Liivaterale kinnitatuna veedab viljastatud marjateras arenev tulevane tobias oma elu kaks kuni kolm esimest nädalat. Alles siis koorub marjaterast kuni 5 mm pikkune vastne, kes on kohe liikumisvõimeline, alustab oma pelaagilist elu ja asub agaralt toituma.

Kasutamine:
Niglid on kõrge toituväärtusega kalad, kelle söömiseks Eestis puudub traditsioon. Saksamaal tarvitatakse neid inimtoiduks marineerituna.
Rohke esinemise tõttu on niglid Läänemere üheks tähtsamaks toiduobjektiks sellistele kaladele nagu tursk, lest, kam-meljas, angerjas, ka ahven, tuulehaug, meriforell, lõhi jt.

Kalamehed kasutavad niglit kalastamisel õngpüünistega, see on eelistatuim sööt angerjapüügil. Söödakalana on nigli vilgas, säilib kaua, ei sasi õngesid ja ei poe mutta.    

Allikad:
N.Mikelsaar. Eesti NSV kalad, Tln., 1984
P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad", tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006
Leili Järv. Tuuleussid ja niglikuldid. Kalastaja nr 25: http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,25,316

Vaata lisaks:

Tobiaslased (Ammodytidae)
Tobiased (Ammodytes)




Hotmedia.ee