Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)

Põltsamaa jõgi, ka Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, samuti Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi

Avalik veekogu
Pikkus: 167.8 km (KKR); [135 km (EE)]
Valgala:1297.2 km² (KKR); [1310 km2 (EE)]

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1030000

Lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, 18.10.2002, 118, 1714).
Kuulub "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362): Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini.

Pedja jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi.
Ainus Eesti jõgi, mis voolab läbi 4 maakonna: Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa.

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6480189 58°26'38"    
Y  625374 26°8'50"    

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6480300 58°26'41"     
Y  625615 26°9'5"     

Suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel Pedja jõe suudmest.
 
On asukohajõeks: Karjamaa veehoidla VEE2054930, Kiltsi veskijärv VEE2043610, Liivoja veehoidla VEE2054960, Rutikvere I veehoidla VEE2055010

Läbib seisuveekogusid: Ao järv VEE2044300, Ao paisjärv VEE2066010, Ao veskijärv VEE2066020, Endla järv VEE2052800, Kamari järv VEE2061620, Kamari veskijärv VEE2061630, Põltsamaa paisjärv, Rutikvere II veehoidla VEE2055020, Sinijärv (Endla Sinijärv) VEE2052700

Jõkke suubuvad: Alastvere peakraav VEE1034200, Alevisaare peakraav VEE1034500, Annikvere peakraav VEE1035200, Edru peakraav VEE1030800, Ilmandu jõgi VEE1030100, Jõeküla kraav VEE1032300, Luige peakraav VEE1033100, Nõmavere peakraav VEE1034600, Nõmme jõgi VEE1030200, Odiste peakraav VEE1035700, Oostriku jõgi VEE1032100, Oraaru peakraav VEE1030900, Pederna oja VEE1035800, Pendi peakraav VEE1033300, Preedi jõgi VEE1031500, Päinurme jõgi VEE1033400, Päovere peakraav VEE1035500, Raasna kraav VEE1034100, Rutikvere peakraav VEE1033000, Rõhu peakraav VEE1032000, Räägu kanal VEE1030011, Saare peakraav VEE1034300, Sepaoja VEE1034000, Soosaare peakraav (Soosaare kraav) VEE1035400, Tamsi peakraav VEE1032400, Tõivere peakraav VEE1032800, Vahisoo peakraav VEE1032600, Vanajaagu kraav VEE1032200, Võllinge oja (Võlingi oja) VEE1032500

 
Põltsamaa jõgi. Foto: loodusturism. eneli.eu

Põltsamaa jõgi
Muud nimed: Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi. 
Jõeosade kohalikud nimed allavoolu: Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi. 
Vanad nimed: Mõhu, Mõhkküla jõgi. 
Endine jõesäng, mis ühendab Preedi jõe alamjooksuga: Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi.

Pedja jõe suurim lisajõgi, Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal, keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril, keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal. Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel suudmest; jõe pikkus on 135 km, valgala 1310 ruutkilomeetrit. Jõe ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul, ülemjooksu alumine osa ja keskjooks kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos. 
Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad. Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade, kus inimasustus on väga hõre või puudub.
Jõe langus on 72 m ja keskmine lang 0,54 m/km, L. A. Mellini kaardil (1796) on Põltsamaa jõel märgitud vesiveskite olemasolu järgmistes kohtades (loetletud allavoolu): Vao (2 veskit), Kiltsi, Vorsti, Kambi, Padaküla, Ao, Piibe, Võllinge, Rutikvere, Pajusi, Adavere, Mällikvere, Põltsamaa (5 veskit), Kamari (2 veskit), Külmoja, Rõika. 1920. a. paiku töötas jõel 5 vesiveskit: Kirikkülas (Päinurmest 3 km allavoolu), Põltsamaa linnas, Kamaris (2 veskit) ja Rõikal (Wellner, 1922).

Kalastik. Ülemjooksul Kiltsi lõigul oli 1997. a. katsepüüki tehes jõgi seal äsja süvendatud ja liigivaene. Piibe lõigus oli kalastik võrdlemisi mitmekesine (8 liiki) ja kalu keskmisel hulgal. Arvukalt leidus särge ja võldast, keskmiselt haugi ja lepamaimu. Keskjooksul Jõeküla lõigus oli kalu üle keskmise ja registreeriti samuti 8 liiki. Arvukalt oli särge, lepamaimu ja võldast, keskmisel hulgal haugi ja trullingut. Rutikvere lõigus oli kalastik mõõdukalt mitmekesine (7 liiki), kuid kalu märgatavalt vähem. Arvukalt leidus särge ja lepamaimu, keskmiselt haugi ja trullingut, vähe lutsu. Pajusi koolme piirkonnas oli kalastik isendirohke ja registreeriti 6 liiki. Väga arvukalt oli võldast, arvukalt särge ja lepamaimu, keskmisel hulgal trullingut ja haugi ning vähe lutsu. Väike-Kamari paisu all registreeriti 1997. a. katsepüügil 8 liigi esinemine; jõgi on siin kalarikas. Väga arvukalt leidus särge, võldast, viidikat ja lepamaimu, arvukalt haugi, keskmiselt ahvenat. Alamjooksul oli 1997. a. kalastik liigirikas (9 liiki) ja kalu rohkesti. Arvukalt leidus särge, üle keskmise arvukuse viidikat, keskmisel hulgal haugi, turba, säinast, tippviidikat.

Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu järgi kuulub Põltsamaa jõe ülemjooksu keskosa jõeforellide tüüpi ning ülemjooksu alumine osa, keskjooks ja alamjooks produktiivse särje-haugi jõe tüüpi. Kalanduslikult on jõgi väga väärtuslik.
1988. a. juunis oli jõevähki Jõeküla lõigus väga rohkesti ning Rutikvere ja Pajusi lõigus rohkesti. /A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/


Lääne-Virumaale jääval ülemjooksul särg, haug, jõeforell, harvemini säinas, ahven, luts. Järvamaa piires särg, ahven, haug, viidikas, harvemini säinas, turb, linask, jõeforell. Jõgevamaale ja Viljandimaale jääval jõeosal särg, ahven, haug, säinas, roosärg, viidikas, turb, luts, linask, alamjooksul ka nurg, latikas./Õngitsemine. Tln., 2003/
   
Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)
Eesti Entsüklopeedia, 7. kd, Tln., 1994
http://register.keskkonnainfo.ee