Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)

Põltsamaa jõgi, ka Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, samuti Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi

Avalik veekogu

Pikkus: 167.8 km (KKR); [135 km (EE)]

Valgala:1297.2 km² (KKR); [1310 km² (EE)]

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Keskkonnaregistri kood: VEE1030000

Lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, 18.10.2002, 118, 1714).
Kuulub "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362): Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini.

Pedja jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi.

Ainus Eesti jõgi, mis voolab läbi 4 maakonna: Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa.

Lähte asukoht

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6480189	58°26'38"
Y	625374	26°8'50"

Suudme asukoht

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6480300	58°26'41"
Y	625615	26°9'5"

Suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel Pedja jõe suudmest.

On asukohajõeks: Karjamaa veehoidla VEE2054930, Kiltsi veskijärv VEE2043610, Liivoja veehoidla VEE2054960, Rutikvere I veehoidla VEE2055010

Läbib seisuveekogusid: Ao järv VEE2044300, Ao paisjärv VEE2066010, Ao veskijärv VEE2066020, Endla järv VEE2052800, Kamari järv VEE2061620, Kamari veskijärv VEE2061630, Põltsamaa paisjärv, Rutikvere II veehoidla VEE2055020, Sinijärv (Endla Sinijärv) VEE2052700

Jõkke suubuvad: Alastvere peakraav VEE1034200, Alevisaare peakraav VEE1034500, Annikvere peakraav VEE1035200, Edru peakraav VEE1030800, Ilmandu jõgi VEE1030100, Jõeküla kraav VEE1032300, Luige peakraav VEE1033100, Nõmavere peakraav VEE1034600, Nõmme jõgi VEE1030200, Odiste peakraav VEE1035700, Oostriku jõgi VEE1032100, Oraaru peakraav VEE1030900, Pederna oja VEE1035800, Pendi peakraav VEE1033300, Preedi jõgi VEE1031500, Päinurme jõgi VEE1033400, Päovere peakraav VEE1035500, Raasna kraav VEE1034100, Rutikvere peakraav VEE1033000, Rõhu peakraav VEE1032000, Räägu kanal VEE1030011, Saare peakraav VEE1034300, Sepaoja VEE1034000, Soosaare peakraav (Soosaare kraav) VEE1035400, Tamsi peakraav VEE1032400, Tõivere peakraav VEE1032800, Vahisoo peakraav VEE1032600, Vanajaagu kraav VEE1032200, Võllinge oja (Võlingi oja) VEE1032500

Põltsamaa jõgi. Foto: loodusturism. eneli.eu

Põltsamaa jõgi

Muud nimed: Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi.

Jõeosade kohalikud nimed allavoolu: Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.

Vanad nimed: Mõhu, Mõhkküla jõgi.

Endine jõesäng, mis ühendab Preedi jõe alamjooksuga: Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi.

Pedja jõe suurim lisajõgi, Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal, keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril, keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal. Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel suudmest; jõe pikkus on 135 km, valgala 1310 ruutkilomeetrit. Jõe ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul, ülemjooksu alumine osa ja keskjooks kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.

Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad. Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade, kus inimasustus on väga hõre või puudub.

Jõe langus on 72 m ja keskmine lang 0,54 m/km, L. A. Mellini kaardil (1796) on Põltsamaa jõel märgitud vesiveskite olemasolu järgmistes kohtades (loetletud allavoolu): Vao (2 veskit), Kiltsi, Vorsti, Kambi, Padaküla, Ao, Piibe, Võllinge, Rutikvere, Pajusi, Adavere, Mällikvere, Põltsamaa (5 veskit), Kamari (2 veskit), Külmoja, Rõika. 1920. a. paiku töötas jõel 5 vesiveskit: Kirikkülas (Päinurmest 3 km allavoolu), Põltsamaa linnas, Kamaris (2 veskit) ja Rõikal (Wellner, 1922).

Kalastik. Ülemjooksul Kiltsi lõigul oli 1997. a. katsepüüki tehes jõgi seal äsja süvendatud ja liigivaene. Piibe lõigus oli kalastik võrdlemisi mitmekesine (8 liiki) ja kalu keskmisel hulgal. Arvukalt leidus särge ja võldast, keskmiselt haugi ja lepamaimu. Keskjooksul Jõeküla lõigus oli kalu üle keskmise ja registreeriti samuti 8 liiki. Arvukalt oli särge, lepamaimu ja võldast, keskmisel hulgal haugi ja trullingut. Rutikvere lõigus oli kalastik mõõdukalt mitmekesine (7 liiki), kuid kalu märgatavalt vähem. Arvukalt leidus särge ja lepamaimu, keskmiselt haugi ja trullingut, vähe lutsu. Pajusi koolme piirkonnas oli kalastik isendirohke ja registreeriti 6 liiki. Väga arvukalt oli võldast, arvukalt särge ja lepamaimu, keskmisel hulgal trullingut ja haugi ning vähe lutsu. Väike-Kamari paisu all registreeriti 1997. a. katsepüügil 8 liigi esinemine; jõgi on siin kalarikas. Väga arvukalt leidus särge, võldast, viidikat ja lepamaimu, arvukalt haugi, keskmiselt ahvenat. Alamjooksul oli 1997. a. kalastik liigirikas (9 liiki) ja kalu rohkesti. Arvukalt leidus särge, üle keskmise arvukuse viidikat, keskmisel hulgal haugi, turba, säinast, tippviidikat.

Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu järgi kuulub Põltsamaa jõe ülemjooksu keskosa jõeforellide tüüpi ning ülemjooksu alumine osa, keskjooks ja alamjooks produktiivse särje-haugi jõe tüüpi. Kalanduslikult on jõgi väga väärtuslik.

1988. a. juunis oli jõevähki Jõeküla lõigus väga rohkesti ning Rutikvere ja Pajusi lõigus rohkesti. /A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Lääne-Virumaale jääval ülemjooksul särg, haug, jõeforell, harvemini säinas, ahven, luts. Järvamaa piires särg, ahven, haug, viidikas, harvemini säinas, turb, linask, jõeforell. Jõgevamaale ja Viljandimaale jääval jõeosal särg, ahven, haug, säinas, roosärg, viidikas, turb, luts, linask, alamjooksul ka nurg, latikas./Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Eesti Entsüklopeedia, 7. kd, Tln., 1994

http://register.keskkonnainfo.ee