Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. C Puntiused (Puntius)
86. Canvey saare elukas
87. Castingu MM
88. Chessie (veekrüptiid USAs)
89. Cooki saared
90. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
91. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
92. Creme
93. D.A.M.
94. Daing
95. Dirhami laht
96. Donburi
97. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
98. Ebabootsiad (Parabotia)
99. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
100. Ebisu (jaapani kalajumal)
101. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
102. Eesti jõgede loend
103. Eesti järved
104. Eesti järvede loend
105. Eesti Kalur
106. Eesti lahed (tähestikuline loend)
107. Eesti Merekool
108. EFTTA
109. Elango, Julius
110. Emajõe Lodjaselts
111. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
112. Emakala (Zoarces viviparus)
113. End, Albert Arvo
114. Endla järvestik
115. Erikson, Juhan (kalatööstur)
116. Erinarkid (Heteronarce)
117. Erm Vaike
118. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
119. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
120. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
121. Fenkol (apteegitill)
122. Flambeau
123. Fotofoor
124. Friteerimine
125. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
126. Garum ja liquamen
127. Gupi (Poecilia reticulata)
128. Hõbesilmad (Chanodichthys)
129. Haamerhai (Eusphyra blochii)
130. Haid kulinaarias
131. Hailiha nimekujud
132. Hakk-kala
133. Hallhaid (Carcharhinus)
134. Hammassärg (Rutilus frisii)
135. Harilaid
136. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
137. Harilik meriangerjas (Conger conger)
138. Harilik merilohe (Trachinus draco)
139. Harilik mullauss (maauss)
140. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
141. Harilik pardkala (Barbus barbus)
142. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
143. Harilik taimen (Hucho taimen)
144. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
145. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
146. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
147. Harju alamvesikond
148. Hauapüük
149. Haug püügikalana
150. Haug toidukalana
151. Haugasraid (Aetobatus)
152. Heeringalised (Clupeiformes)
153. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
154. Heeringlased (Clupeidae)
155. Heik (Hake) kalanimedes
156. Heintz Karl
157. Helepardlikud (Mystacoleucus)
158. Heleraid (Leucoraja)
159. Hensen, Victor
160. Hi-Lo
161. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
162. Hiinatrullid (Yunnanilus)
163. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
164. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
165. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
166. Hobulaiuskraadid
167. Hollandi kaste
168. Homaarlased (Nephropidae)
169. Hulkharjasussid (Polychaeta)
170. Hõbekoger (Carassius gibelio)
171. Hõimkond
172. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
173. Hämarhaid (Scymnodalatias)
174. Hülgepüük
175. Iilastuli
176. Imiussid (Trematoda)
177. Indo-Vaikne ookeaniala
178. Invincible (Nilsu)
179. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
180. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
181. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
182. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
183. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
184. Jahumardika vastne (jahuuss)
185. Johannes Vares
186. Jussi järved
187. Juust õngesöödana
188. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
189. Jõehallhaid (Glyphis)
190. Jõemõisa-Kaiu järvestik
191. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
192. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
193. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
194. Jämesabaraid (Urolophus)
195. Järveelustik ehk limnobios
196. Järvekoletised
197. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
198. Jäseraid (Cruriraja)
199. Jääpüük
200. Jäärauad
201. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
202. Kaanid (Hirudinea)
203. Kaarmise järv (Karmise järv)
204. Kaaviari ajaloost
205. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
206. Kahvamine
207. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
208. Kalakaste
209. Kalakasvatus
210. Kalakasvatus Eestis
211. Kalamüüdid ja müütilised kalad
212. Kalandus
213. Kalanduskoda
214. Kalaparv
215. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
216. Kalurite loitse ja ütlusi
217. Kaluuga (Huso dauricus)
218. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
219. Karelestad (Hippoglossoides)
220. Kartul
221. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
222. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
223. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
224. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
225. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
226. Katsuobushi
227. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
228. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
229. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
230. Kidata konks
231. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
232. Kiinide vastsed
233. Kiisk (pärimus)
234. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
235. Kilu nimelugu
236. Kinnine haspelrull
237. Kinnise rulli ehitus
238. Kirptirgu sidumise sõlm 1
239. kiviahvenlased (Serranidae)
240. Kivitrullingud (Nemacheilus)
241. Koerhaid (Scyliorhinus)
242. Koerhailased (Scyliorhinidae)
243. Koger (Carassius carassius)
244. Kogred (Carassius)
245. Koibraid (Sinobatis)
246. konks (õngekonks)
247. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
248. Koonhaid (Rhizoprionodon)
249. Koorküla järvestik
250. Kopskalad (Dipnoi)
251. Kosmoidsoomus
252. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
253. Kuivatamine/vinnutamine
254. Kuldkala (Carassius auratus)
255. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
256. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
257. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
258. Kura säär
259. Kuremaa järv (Kurema järv)
260. Kussie (jaapani järvekoletis)
261. Kuusamon Uistin Oy
262. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
263. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
264. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
265. Kärbsed õngesöödana
266. Kärbsenukk (kärbsekookon)
267. Kärbsetõugud meditsiinis
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. Kärphaid (Mustelus)
270. Kärsshingud (Acantopsis)
271. Käsiõng
272. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
273. Käärtrullid (Schistura) 2
274. Käärtrullid (Schistura) 3
275. Lahtise rulli ehitus
276. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
277. Lahtise rulli vänt
278. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
279. Lakerda (türgipärane soolakala)
280. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
281. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
282. Landilugu: dr Heintz
283. Landilugu: Kuusamo puukala
284. Landilugu: Nilsu
285. Lasa järv [Koorküla järvestik]
286. Lasnhaid (Scoliodon)
287. Lasnlõuad (Scaphognathops)
288. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
289. Leevi jõgi
290. Leivast õngesöödad
291. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
292. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
293. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
294. Lestad (Platichthys)
295. Libekala
296. Liblikate röövikud
297. Liblikraid (Gymnura)
298. Liftahvenad (Helicolenus)
299. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
300. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
301. Linajärv (Jussi Linajärv)
302. Linask (Tinca tinca)
303. Linné, Karl
304. Linnuroni (Ligula intestinalis)
305. Lintsabalased (Trichiuridae)
306. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
307. Logardraid 3 (Pseudobatos)
308. Logardrailased (Rhinobatidae)
309. Lonthülged (Mirounga)
310. Loobu jõgi
311. Lophius budegassa (must merikurat)
312. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
313. Luts (Lota lota)
314. Lõunaraid (Zearaja)
315. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
316. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
317. Läänesaarte alamvesikond
318. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
319. maailma jõed (loend)
320. Maggot
321. Majak (kolhoos)
322. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
325. Man
326. Mannasöödad
327. Maskraid (Neotrygon)
328. meduus
329. Merehaigus
330. Merekoletised
331. Meremeeste uskumused
332. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
333. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
334. Merikeellased (Soleidae)
335. Merikogerlased (Sparidae)
336. Merikoha (Sander marinus)
337. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
338. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
339. Meriluts (Brosme brosme)
340. Merineitsi
341. Meripuugid (Scorpaena)
342. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
343. Merisutt (Petromyzon marinus)
344. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
345. Merluusid (Merluccius)
346. Metsprussakas
347. Miiu
348. Moiva (Mallotus villosus)
349. Mokkparrakad (Labeobarbus)
350. Morilased (Moridae)
351. muda
352. Mudaelustik ehk pelon
353. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
354. Mussie (järvekoletis Kanadas)
355. Mussoon
356. Must marliin (Istiompax indica)
357. Mustatäpitõbi
358. Musthaid (Apristurus)
359. Mustjõe alamvesikond
360. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
361. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
362. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
363. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
364. Mõrrapüük
365. Mõõkkala (Xiphias gladius)
366. Mägiründid (Psilorhynchus)
367. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
368. Määr, Aleksander
369. Mölder, August
370. Mügarninad (Hybopsis)
371. Müütilised veeolendid
372. Naaskelraid (Pastinachus)
373. Nahknark (Crassinarke dormitor)
374. Naissaar
375. Narva veehoidla
376. Nasv
377. Navaaga (Eleginus nawaga)
378. Nelikant-kaldauss
379. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
380. Niituimlutslased (Physidae)
381. Nipsviidikad (Hemiculter)
382. Nirkhailased (Hemigaleidae)
383. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
384. Nokisründid (Microphysogobio)
385. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
386. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
387. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
388. Nugishaid (Triakis)
389. Nuutraid (Himantura)
390. Näkk (eesti)
391. Oad, Jaan
392. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
393. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
394. Ogahaid (Squalus)
395. Ogasilmad (Pangio)
396. Ojamaa (Gotland)
397. Okasturilased (Notacanthidae)
398. Okishaid (Centroscyllium)
399. ondatra (piisamrott, biisamrott)
400. Osmussaar
401. Pakssabaraid (Trygonoptera)
402. Paljaslõuad (Acheilognathus)
403. paneerimine
404. Pardpuntiused (Barbodes)
405. Paunküla veehoidla
406. Peen kõduuss
407. Peipsi alamvesikond
408. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
409. Pettai, Elmar Voldemar
410. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
411. Pigo (Rutilus pigus)
412. Pihklased (Myxini)
413. Pihtla kalakasvandus
414. Piikraid (Urobatis)
415. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
416. Piimjas soouss
417. Piiskopikala (bishop fish)
418. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
419. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
420. Pimenarkid (Typhlonarke)
421. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
422. Poi
423. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
424. Polaarhaid (Somniosus)
425. Poola uss
426. Prespa forell (Salmo peristericus)
427. Prussakas ja tarakan
428. Psammon
429. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
430. Punane vihmauss (pool-ööuss)
431. Punapardlikud (Pseudobarbus)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)

Vigala jõgi, ka Koluvere jõgi, varem ka Konuvere jõgi, Konovere jõgi; ülemjooksul Ingliste jõgi

Kasari veerohkeim lisajõgi. 
Jõge alamjooks asub Läänemaal Lihula vallas Rumba küla ja Martna vallas Keskküla küla aladel;
Jõe põhiosa asub Raplamaal: Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu külas, Raikküla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Tamme ja Ummaru külas, Rapla vallas Iira külas, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme külas, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas ning Vigala vallas Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast; suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km Kasari suudmest).

Vigala jõe pikkus on 102 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suuremad lisajõed:
paremalt - Kodila jõgi ja Konuvere oja;
vasemalt - Kuusiku jõgi, Ahtama oja, Tüüringi oja, Velise jõgi ja Liivasoone peakraav.

Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. 

Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1110400

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6510749 58°44'10"   
509037 24°9'21"   

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6511167 58°44'24"    
504317 24°4'28"    

Vigala jõgi. Foto: Viktor Bursov /kalale.ee
/---/
Kasari suurim lisajõgi. Peale lühikese suudme-eelse Läänemaal paikneva osa paikneb Rapla maakonna territooriumil. Algab Keava raba põhjaservast ja suubub Kasari jõkke vasakult kaldalt 24,7 km kaugusel suudmest; pikkus 95 km ja valgala 1580 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Jõe org enamasti puudub või on nõrgalt välja arenenud. Jõe suue asub Käntu raba edelanurga lähedal, Kalda talust 1,5 km lääneedela pool.
Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskeid on jõel olnud varematel aegadel rohkesti. Haimre mõisas Sulul 1764. a. asutatud paberiveski oli Eestis Räpina paberivabriku järel vanuselt teine ja töötas kuni 18. sajandi lõpuni (Juske, 1993). L. A. Mellini 1798. a. kaardil on märgitud 12 vesiveskit (loetletud allavoolu): Kuusikul, Koikses, Laikmaa külas (Münik), Kabala külas 2 veskit, Moodral, Väike-Kastil, Kohatul, Paistikol, Sulus, Konoveres ja Rumbal.
/A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe vooluteekond:

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla külade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. 
Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste külade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. 
Umbes 600 m pärast ületab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m järel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. 
Umbes 300 m järel keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km järel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis läände ja jälle loodesse, siis läände ja jälle loodesse ning voolab nüüd Hertu külas. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinn-Pärnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesäng looduslikuks. Jõe läänekalda lähedale jäävad Valtu põlispuud koos alleega ja Öökulli järv. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). 

Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Kuusiku jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. 

Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult Raikküla peakraav. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Tamme külade piiril keerab jõgi läände. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. 
Tamme külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjärv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). 
Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama oja. Ahtama oja suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Orgita peakraav. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. 
Lokuta ja Metsaääre külade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu külade piiril suubub jõkke Tüüringi oja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere külade piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla peakraav. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. 
Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere külade piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Siin on jões ka üks saar. 

Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Konuvere oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja
Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Sipelga kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla–Vana–Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb siin Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana–Vigala–Läti tee. 
Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab siin Vana–Vigala–Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa külade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav
Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääne-loode suunas ja suubub Kasari jõkke.

flix - lihtsalt ilus
"Rumba kurvid" Vigala jõel. Foto: Rainer-Mart Kiolein /Kalale.ee

Särg, nurg, ahven, haug, turb, viidikas, tippviidikas, harvemini linask, latikas, luts, karp, kiisk. Kevadeti tuleb jõkke vimb. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Toimetaja märkus: Vigala jõge peetakse ja ka nimetatakse kalameeste poolt tihti Kasari jõeks, mis ei ole kooskõlas jõgede ametlikult kinnitatud nimedega. Vigala jõe pidamine Kasari põhijõeks tuleneb sellest, et Vigala jõgi on pikem ja umbes 2x veerohkem kui Teenuse jõgi, millega ta ühineb, kuigi ametlikult loetakse hoopis Teenuse jõge Kasari põhijõeks.     

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Vaata lisaks:

Rumba sirge (Vigala jõel)
Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
Vigala lisajõed (loend)




Hotmedia.ee