Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aardla järv (Ardla järv)
4. Aasovi meri
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
7. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
8. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
9. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
10. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
11. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
12. Alfredi luislatikas (Osteobrama alfredianus)
13. Amblatikad (Toxabramis)
14. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
15. Andresjärv (Mustjärv)
16. Anne kanal
17. Araali meri
18. Arojärv (Rasina Arujärv)
19. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
20. Auksi järv
21. Bakeri luislatikas (Osteobrama bakeri)
22. Belaja (Kama)
23. Belangeri luislatikas (Osteobrama belangeri)
24. Bhima luislatikas (Osteobrama bhimensis)
25. Caesari salat
26. Charente jõgi
27. Cunma luislatikas (Osteobrama cunma)
28. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
29. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
30. Elistvere järv (Kuru järv)
31. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
32. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
33. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
34. Fea luislatikas (Osteobrama feae)
35. Filee
36. Fileerimine
37. Geosmiin
38. Gurda-luislatikas (Osteobrama cotio)
39. Hõbejas amblatikas (Toxabramis argentifer)
40. Haberman, Henn
41. Hallutsinogeensed kalad
42. Hanoi amblatikas (Toxabramis hotayensis)
43. Harilik hiinalatikas (Sinibrama affinis)
44. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
45. Haug pärimuses
46. Heik (Hake) kalanimedes
47. Hernes õngesöödana
48. Hiinalatikad (Sinibrama)
49. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
50. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
51. Hoffmanni amblatikas (Toxabramis hoffmanni)
52. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
53. Houdemeri amblatikas (Toxabramis houdemeri)
54. Idalatikad (Megalobrama)
55. Immaku järv (Immakjärv)
56. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
57. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
58. Jaanuse järv (Pikkjärv)
59. Juusa järv (Kuningajärv)
60. Jõemõisa-Kaiu järvestik
61. Jõemõrd
62. Jõksi järv
63. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
64. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
65. Küüt-hiinalatikas (Sinibrama taeniatus)
66. Kaarnajärv (Kaarna järv)
67. Kahrila järv
68. Kaiavere järv
69. Kaiu järv
70. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
71. Kalakasvatus
72. Kalaliha koostis
73. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
74. Kalurite uskumused
75. Karijärv
76. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
77. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
78. Karula järv (Uue-Võidu järv)
79. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
80. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
81. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
82. Kavadi (Kavati) järv
83. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
84. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
85. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
86. Kiruvere järv
87. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
88. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
89. Kooreüraski vastne (koorejäraja)
90. Koosa järv
91. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
92. Krishna luislatikas (Osteobrama peninsularis)
93. Kubija järv (Kubja järv)
94. Kuningvere järv
95. Kuremaa järv (Kurema järv)
96. Kurgjärv
97. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
98. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
99. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
100. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
101. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
102. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
103. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
104. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
105. Käsmu järv
106. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
107. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
108. Lahepera järv (Lahe järv)
109. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
110. Landilugu: Ugly Duckling
111. Latikad (Abramis)
112. Latikas (Abramis brama)
113. Latikas pärimuses
114. Latikas. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
115. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
116. Leevaku paisjärv
117. Leivakoorik
118. Leivast õngesöödad
119. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
120. Linnuroni (Ligula intestinalis)
121. Loomade liha
122. Luislatikad (Osteobrama)
123. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
124. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
125. Ma amblatikas (Toxabramis maensis)
126. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
127. Mais
128. Mandžuuria idalatikas (Megalobrama mantschuricus)
129. Melrose'i hiinalatikas (Sinibrama melrosei)
130. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
131. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
132. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
133. Murati järv
134. Must idalatikas (Megalobrama terminalis)
135. Mustatäpitõbi
136. Mustjärv (Hino Mustjärv)
137. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
138. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
139. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
140. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
141. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
142. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
143. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
144. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
145. Narva veehoidla
146. Narva veehoidla elustikust
147. Neilli luislatikas (Osteobrama neilli)
148. Neitsijärv
149. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
150. Niitlatikad (Nematabramis)
151. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
152. Nurg (Blicca bjoerkna)
153. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
154. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
155. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
156. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
157. Nüpli järv
158. Odrakruup
159. Ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi)
160. Oralatikad (Acanthobrama)
161. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
162. Põhjavietnami amblatikas (Toxabramis nhatleensis)
163. Paidra järv
164. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
165. Palujüri järv (Palojüri järv)
166. Paluküla järv
167. Pangodi järv
168. Pardlatikas (Pogobrama barbatula)
169. Paunküla veehoidla
170. Pellegrini idalatikas (Megalobrama pellegrini)
171. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
172. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
173. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
174. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
175. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
176. Pikkuim-hiinalatikas (Sinibrama longianalis)
177. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
178. Pilkuse järv
179. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
180. Pulli järv (Pullijärv)
181. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
182. Päidla Kõverjärv
183. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
184. Päidre järv (Tagametsa järv)
185. Päästjärv (Perajärv)
186. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
187. Rasvad kalades
188. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
189. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
190. Ruhijärv (Ruhja järv)
191. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
192. Räpina järv (Räpina paisjärv)
193. Saadjärv (Saadrejärv)
194. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
195. Saesaare paisjärv
196. Sale idalatikas (Megalobrama elongata)
197. Seapekk
198. Simoni viidiklatikas (Pseudobrama simoni)
199. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
200. Soitsejärv (Suurjärv)
201. Soodla veehoidla
202. Soomkala
203. Soomuste mahavõtmine
204. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
205. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
206. Suur Saarjärv
207. Suure-Jaani paisjärv
208. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
209. Suursilm-hiinalatikas (Sinibrama macrops)
210. Swinhoe amblatikas (Toxabramis swinhonis)
211. Tamula järv (Tamla järv)
212. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
213. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
214. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
215. Tuvikene, Arvo
216. Tõhela järv
217. Tõugjärv (Küünjärv)
218. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
219. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
220. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
221. Ugly Duckling
222. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
223. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
224. Uljaste järved ja oos
225. Urbukse järv (Urbuse järv)
226. Vagula järv
227. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
228. Valgesilm (Ballerus sapa)
229. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
230. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
231. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
232. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
233. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
234. Vaskna järv
235. Vasula järv (Salatsi järv)
236. Veisjärv (Veisejärv)
237. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
238. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
239. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
240. Vigorsi luislatikas (Osteobrama vigorsii)
241. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
242. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
243. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
244. Viljandi järv
245. Vissi järv (Viritjärv)
246. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
247. Võistre järv (Võistvere järv)
248. Võngjärv
249. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
250. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
251. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
252. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
253. Väinjärv (Veinjärv)
254. Wu hiinalatikas (Sinibrama wui)
255. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)
256. Õlikook
257. Ähijärv (Ahijärv)

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)

Vigala jõgi, ka Koluvere jõgi, varem ka Konuvere jõgi, Konovere jõgi; ülemjooksul Ingliste jõgi

Kasari veerohkeim lisajõgi. 
Jõge alamjooks asub Läänemaal Lihula vallas Rumba küla ja Martna vallas Keskküla küla aladel;
Jõe põhiosa asub Raplamaal: Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu külas, Raikküla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Tamme ja Ummaru külas, Rapla vallas Iira külas, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme külas, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas ning Vigala vallas Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast; suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km Kasari suudmest).

Vigala jõe pikkus on 102 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suuremad lisajõed:
paremalt - Kodila jõgi ja Konuvere oja;
vasemalt - Kuusiku jõgi, Ahtama oja, Tüüringi oja, Velise jõgi ja Liivasoone peakraav.

Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. 

Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1110400

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6510749 58°44'10"   
509037 24°9'21"   

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6511167 58°44'24"    
504317 24°4'28"    

Vigala jõgi. Foto: Viktor Bursov /kalale.ee
/---/
Kasari suurim lisajõgi. Peale lühikese suudme-eelse Läänemaal paikneva osa paikneb Rapla maakonna territooriumil. Algab Keava raba põhjaservast ja suubub Kasari jõkke vasakult kaldalt 24,7 km kaugusel suudmest; pikkus 95 km ja valgala 1580 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Jõe org enamasti puudub või on nõrgalt välja arenenud. Jõe suue asub Käntu raba edelanurga lähedal, Kalda talust 1,5 km lääneedela pool.
Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskeid on jõel olnud varematel aegadel rohkesti. Haimre mõisas Sulul 1764. a. asutatud paberiveski oli Eestis Räpina paberivabriku järel vanuselt teine ja töötas kuni 18. sajandi lõpuni (Juske, 1993). L. A. Mellini 1798. a. kaardil on märgitud 12 vesiveskit (loetletud allavoolu): Kuusikul, Koikses, Laikmaa külas (Münik), Kabala külas 2 veskit, Moodral, Väike-Kastil, Kohatul, Paistikol, Sulus, Konoveres ja Rumbal.
/A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe vooluteekond:

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla külade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. 
Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste külade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. 
Umbes 600 m pärast ületab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m järel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. 
Umbes 300 m järel keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km järel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis läände ja jälle loodesse, siis läände ja jälle loodesse ning voolab nüüd Hertu külas. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinn-Pärnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesäng looduslikuks. Jõe läänekalda lähedale jäävad Valtu põlispuud koos alleega ja Öökulli järv. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). 

Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Kuusiku jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. 

Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult Raikküla peakraav. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Tamme külade piiril keerab jõgi läände. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. 
Tamme külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjärv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). 
Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama oja. Ahtama oja suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Orgita peakraav. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. 
Lokuta ja Metsaääre külade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu külade piiril suubub jõkke Tüüringi oja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere külade piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla peakraav. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. 
Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere külade piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Siin on jões ka üks saar. 

Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Konuvere oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja
Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Sipelga kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla–Vana–Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb siin Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana–Vigala–Läti tee. 
Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab siin Vana–Vigala–Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa külade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav
Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääne-loode suunas ja suubub Kasari jõkke.

flix - lihtsalt ilus
"Rumba kurvid" Vigala jõel. Foto: Rainer-Mart Kiolein /Kalale.ee

Särg, nurg, ahven, haug, turb, viidikas, tippviidikas, harvemini linask, latikas, luts, karp, kiisk. Kevadeti tuleb jõkke vimb. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Toimetaja märkus: Vigala jõge peetakse ja ka nimetatakse kalameeste poolt tihti Kasari jõeks, mis ei ole kooskõlas jõgede ametlikult kinnitatud nimedega. Vigala jõe pidamine Kasari põhijõeks tuleneb sellest, et Vigala jõgi on pikem ja umbes 2x veerohkem kui Teenuse jõgi, millega ta ühineb, kuigi ametlikult loetakse hoopis Teenuse jõge Kasari põhijõeks.     

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Vaata lisaks:

Rumba sirge (Vigala jõel)
Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
Vigala lisajõed (loend)