Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Änni järv (Ännijärv, Annijärv)

Änni järv, ka Ännijärv, Annijärv

Harjumaal, Anija vallas, Pillapalu küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Pindala 10,9 ha; kaldajoon 1449 m, pikkus 550 m, laius 260 m, keskmine sügavus 3,7 m, suurim sügavus 9 m
Valgala 0,6 km2

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6535362 58°56'25" N 
Y  620340 26°5'26" E 

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline; poolhuumustoiteline
KKR kood: VEE2020600

Ännijärv. Foto: maigi / panoramico.com

Aegviidust umbes 3,5 km kirde pool, Aegviidu-Paukjärve servamoodustiste ahela lõunaosa lääneküljel, asub metsases loodusmaastikus kaunis Ännijärv. Järve pindala on 11,1 ha, sügavus kuni 9 m (sügavaim koht on järve keskosas); keskmine sügavus 3,7 m; pehmeveeline rohketoiteline kihistunud veega järv. 

Kallas on kõrge ja järsk ainult idaküljel, mujal aga madal ja soostunud. Järve idapoolne kaldavööde, nn. Orgiliiva rand on liivakaskruusase põhjaga, mujal aga peamiselt turbane kallas väljauhutud kändude ja puujuurikatega. Järve voolab lääne poolt kaks kraavikest, väljavool puudub, seetõttu võib oletada, et veevahetus on väga nõrk.

Üldiselt vaene taimestik koosneb peamiselt väikesest ja kollasest vesikupust, väikesest ja valgest vesiroosist, ujuvast penikeelest ja haruldasest lamedalehisest jõgitakjast. Paiguti kasvab konnaosja. Soostuvates kaldalõikudes on ubalehte, soovõhka, tarna jm. sootaimi.

Järve läbipaistvus kõigub suvel 1-3 m piires, värvus rohekaspruuni ja kollakaspruuni vahel. Põhjaloomastik on väga vaene. Kalastikus ahvenad; leiduvat ka haugi, särge ja kokre. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee