Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Rõõsa järv
Rõõsa järv
Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPaikneb Paunküla maastikukaitsealal
Veepeegel 1,9 ha, kaldajoon 517 m, pikkus 180 m, laius 130 m, suurim sügavus 2 m
Keskpunkti koordinaadid:
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Veepeegel 1,9 ha, kaldajoon 517 m, pikkus 180 m, laius 130 m, suurim sügavus 2 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6557402 | 59°8'55" N |
| Y | 574254 | 25°17'51" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Keskmise karedusega kihistumata; kalgiveeline rohketoiteline
KKR kood: VEE2030400
Rõõsa järv on vahetult Tallinna-Tartu maantee ääres, sellest läänes asuv pisijärv (1,7 ha), Paunkülast umbes 1 km loode pool. Järvest lõunas ja loodes kerkivad metsased künkad, mujal on kaldad madalamad, kuid võrdlemisi kõvad. Suuremat osa järvest piirab mets, ainult maantee pool on Rõõsa metsavahi põllu- ja heinamaa. Veepeeglit ümbritseb enamasti õõtsikuring, mis katkeb kirde- ja läänekalda juures. Järv pole kuigi sügav (4,5 m, sellest puhast vett üksnes 3-3,5 m), kuid süveneb kalda juures järsult.
Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline või rohekaskollane, tavaliselt vähese läbipaistvusega (1-1,3 m), mis mõnikord võib olla suurem (1966. a. juunis 2,8 m). Vesi on vähem kihistunud kui teistes Paunküla järvedes. Talvel jääb järv ummuksile. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene "maage", mille mõjul kalad surevat.
Taimestik oli 1966. a. liigivaene (11 liiki), kuid rohke. Üsna bakteriterikas järv. Enamasti sügise poole toimub tugev sinivetikate õitsemine; zooplankton on suhteliselt vaene. Põhjaloomastik on üsna suure asustustihedusega.
Et järv jääb talviti ummuksile, on kalastik märgatavalt vaesunud. Rohkesti leidub vaid kokre, kuid see on väike ja kõhn.
Rõõsa järv on vahetult Tallinna-Tartu maantee ääres, sellest läänes asuv pisijärv (1,7 ha), Paunkülast umbes 1 km loode pool. Järvest lõunas ja loodes kerkivad metsased künkad, mujal on kaldad madalamad, kuid võrdlemisi kõvad. Suuremat osa järvest piirab mets, ainult maantee pool on Rõõsa metsavahi põllu- ja heinamaa. Veepeeglit ümbritseb enamasti õõtsikuring, mis katkeb kirde- ja läänekalda juures. Järv pole kuigi sügav (4,5 m, sellest puhast vett üksnes 3-3,5 m), kuid süveneb kalda juures järsult.
Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline või rohekaskollane, tavaliselt vähese läbipaistvusega (1-1,3 m), mis mõnikord võib olla suurem (1966. a. juunis 2,8 m). Vesi on vähem kihistunud kui teistes Paunküla järvedes. Talvel jääb järv ummuksile. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene "maage", mille mõjul kalad surevat.
Taimestik oli 1966. a. liigivaene (11 liiki), kuid rohke. Üsna bakteriterikas järv. Enamasti sügise poole toimub tugev sinivetikate õitsemine; zooplankton on suhteliselt vaene. Põhjaloomastik on üsna suure asustustihedusega.
Et järv jääb talviti ummuksile, on kalastik märgatavalt vaesunud. Rohkesti leidub vaid kokre, kuid see on väike ja kõhn.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977