Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Pakasjärv (Pakase järv, Suur Pakase järv)
Pakasjärv, ka Pakase järv, Suur Pakase järv
Harjumaal, Kuusalu vallas, Kolgu küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekoguVeepeegel 17,5 ha, kaldajoon 1623 m, pikkus 560 m, laius 400 m, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 3,9 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6576686 | 59°18'56" N |
| Y | 603704 | 25°49'16" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline; rabade huumustoiteline
KKR kood: VEE2010600
Harju maakonnas, Tapalt 4,5 km loode pool, Aegviidu Suursoo lõunaosas asuv 17,8 ha suurune ida-lääne suunas ovaalne järv, mida nimetatakse ka Suureks Pakase järveks ja Pakase järveks. Tema absoluutne kõrgus on 84,2 m. Järv on kõige sügavam keskosast veidi ida pool (3,9 m, sellest vett ainult 2,4 m). Ümbruses on ulatuslik laugasraba, kus Pakasjärvest kagu pool paikneb 1,3 ha suurune Väike Pakasjärv, mida ümbritseb turbasamblaõõtsik ja milles on ilus puudega kaetud saar. Pakasjärve kaldad on turbased, paiguti järsult vette langevad. Põhja katab kuni 3,5 m paksuse kihina turbamuda.
Endine umbjärv, mis 1930ndate aastate lõpul ühendati kraavi kaudu Soodla järve. Kraavi kaevamine põhjustas veetaseme alanemise, aga ka kalade ilmumise seni kaladeta järve. Kaladest esinevad järves haugid ja väga ilusad tumedad ning rasvased ahvenad.
Veelindudest võib kohata hõbekajakaid ja parte. Kevadel ja sügisel peatuvad järvel 70-80 isendilised luigeparved.
Järv on üsna suure teadusliku tähtsusega kui Baltimaadel esimene uuritud rabajärv, mille kohta L. zur Mühlen avaldas 1918. a. Saksamaal ulatusliku töö, mida maailma teaduslikus kirjanduses tsiteeritakse veel tänini. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Harju maakonnas, Tapalt 4,5 km loode pool, Aegviidu Suursoo lõunaosas asuv 17,8 ha suurune ida-lääne suunas ovaalne järv, mida nimetatakse ka Suureks Pakase järveks ja Pakase järveks. Tema absoluutne kõrgus on 84,2 m. Järv on kõige sügavam keskosast veidi ida pool (3,9 m, sellest vett ainult 2,4 m). Ümbruses on ulatuslik laugasraba, kus Pakasjärvest kagu pool paikneb 1,3 ha suurune Väike Pakasjärv, mida ümbritseb turbasamblaõõtsik ja milles on ilus puudega kaetud saar. Pakasjärve kaldad on turbased, paiguti järsult vette langevad. Põhja katab kuni 3,5 m paksuse kihina turbamuda.
Endine umbjärv, mis 1930ndate aastate lõpul ühendati kraavi kaudu Soodla järve. Kraavi kaevamine põhjustas veetaseme alanemise, aga ka kalade ilmumise seni kaladeta järve. Kaladest esinevad järves haugid ja väga ilusad tumedad ning rasvased ahvenad.
Veelindudest võib kohata hõbekajakaid ja parte. Kevadel ja sügisel peatuvad järvel 70-80 isendilised luigeparved.
Järv on üsna suure teadusliku tähtsusega kui Baltimaadel esimene uuritud rabajärv, mille kohta L. zur Mühlen avaldas 1918. a. Saksamaal ulatusliku töö, mida maailma teaduslikus kirjanduses tsiteeritakse veel tänini. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977