Otsingu tulemused:

1. Eesti järvede loend
2. Elva jõgi
3. Järvepall (Aegagropila linnaei)
4. Kangrujärv (Krüüdneri järv, Krüüdneri Kangrujärv, Mõisajärv)
5. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
6. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
7. Kolleri karjäär (Kolleri kruusakarjäär)
8. Koorküla järvestik
9. Kuksina järv (Nõoste järv, Neoste järv)
10. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
11. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
12. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
13. oligotroofne järv (vähetoiteline järv)
14. Peipsi alamvesikond
15. Pikajärv (Pikkjärv)
16. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
17. Pärimus: Kaussjärv
18. Pärimus: Paenujärv ja Tubinajärv
19. Pärimus: Palujärv
20. Pärimus: Pappjärv
21. Pärnu alamvesikond
22. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
23. Rõuge järvestik
24. Suur Suujärv (Meenikunnu Suur Suujärv, Nohipalu Soojärv, Nohipalo Soojärv)
25. Tõugjärv (Küünjärv)
26. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
27. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
28. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
29. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
30. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
31. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
32. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
33. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
34. Võrtsjärve alamvesikond
35. Äntu ja Nõmme järved
36. Äntu järved

Järvepall (Aegagropila linnaei)

Järvepall

Teatud liiki rohevetika (Aegagropila linnaei) kuni 15 cm läbimõõduga kerajas koloonia. Inglisemarimo; saksa Echter Seeball, Algemball; soome ahdinpallero.
 


Järvepallid vees. Foto: natkop.is

Järvepalli esinemist peetakse haruldaseks terves maailmas ja Eestis kuulub  see  Punase Raamatu 3. kategooriasse. Kuigi järvepallide uurimine on olnud populaarne nii teadlaste kui ka loodushuviliste hulgas, on paljud küsimused ikka veel vastuseta.
Väiksemad pallid on seest tahked, kuid suuremad muutuvad kasvades õõnsaks.

Teadaolevalt on liik levinud mõnedes  põhjapoolkera järvedes, põhiliselt Põhja-, Kesk- ja Ida- Euroopas, kaasaarvatud Fääri saartel ja Islandil, Ida- Aasias nagu Kuriili saartel, Sahhalini ja Jaapani saartel ning ka  Põhja- Ameerikas Suurjärvistu piirkonnas.  A. linnaei levikut arvestades on  enamik uurijaid pidanud neid jää-aja või jääajajärgseks reliktiks. 
On teada varasemat või praegust A. linnaei esinemist 283 mageveelises ja riimveelises keskkonnas, millest suurem 
osa jääb Põhja- ja Kesk- Euroopasse

Eestis on järvepalli leitud järgmistest veekogudest:

Koorküla Valgjärv, Saadjärv, Tündre järv, Vaskna järv, Viljandi järv, Õisu järv   
Pallemoodustavat vetikat on koorikutena leitud kasvamas veel Pühajärves, Tündre järves ja eriti palju (2003. a.) Keibu lahe lõunarannikul asuvas Lepaaugus.

Järvepallist pikemalt:
Katrin Saar. Järvepall, Aegagropila linnaei (Kützing). Bakalaureusetöö. EMÜ. Tartu, 2010 
http://pk.emu.ee/userfiles/LIMKESKUS/Katrin_Saar_2010.pdf