Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Vähk maasukeldujana Põhja-Ameerika loomislugudes
Chitimachade1 mütoloogias lõi Suur Vaim maailma ja kõik, mis selles on, oma kehast. Alguses polnud midagi peale vee, mis kattis kogu maad. Suur Vaim pani vette elama kalad ja karbid, seejärel käskis ta vähkidel sukelduda ja põhjast muda tuua, et sellest maa teha. Niipea kui vähid seda tegid, lõi Suur Vaim inimese ja nimetas nii maa kui ka rahva Chitimachaks.
Maa toomine veepõhjast on omane paljude rahvaste loomismüütidele, kuid enamasti on nn maasukeldujateks erinevad linnud, soises ja jõgederohkes piirkonnas elanud chitimachade puhul on selles rollis jõevähk.
Niisamuti on jõevähk maasukeldujaks Osage2 (’keskvete inimesed’) põlisrahva mütoloogias, kus Suur Vaim kannab Wakonda nime. Osaged elasid Ohio ja Mississippi jõeorgudes, kuni rändasid irokeeside survel 17. sajandil Missouri ja Mississippi jõgede ühinemiskoha piirkonda.
1 Chitimachad on Põhja-Ameerika põlisrahvas Lousiana lõunaosas. Tänaseks peab ennast chitimachaks umbes 1250 inimest, hõim on füderaalselt tunnustatud. Chitimacha keelt üritatakse taaselustada.
2 Osaged on Põhja-Ameerika põlisrahvas, tänapäeval umbes 24 000 inimest; reservaadi suuruseks on 6000 km2.
.
Juuli, 2024