Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Heno / Hé-no, Hino, Hinu või Hinun (irokeesi äikesevaim; Põhja-Ameerika)
Heno ehk Hé-no, Hino, Hinu või Hinun, äikesevaim irokeesi mütoloogias. Heno elab kaugel läänes pilve peal ja tema naiseks on vikerkaar, teda saadavad kotkad Keneu ja Oshadagea. Oshadagea kannab kastejärve, mida ta piserdab vihmana, kui tulevaimud maad ründavad. Henol on vibu ja kotitäis välgunooli. Taevas rännates kannab ta seljas ka korvi kivirahnudega, millega ta loobib kurje vaime – märgist mööda läinud rahnud kukuvad maa peale välkudena. Tal on ka kaks abilist, kellel pole nimesid, et nad saaksid Henot salaja teenida. Henot on kirjeldatud rahumeelse ja heatahtlikuna, kuid ta on nõidade ja kurjade inimeste vaenlane, kuid maisi, ubade ja kõrvitsate sõber. Heno moodustab ka pilvi ja annab maale vett.
Lugu: Heno sulane (surelik poeg (?)) Gunnodoyak sai korralduse tappa Suurtes Järvedes elav ja inimesi vaenav Suur Veemadu, kuid madu neelas Gunnodoyaki alla. Seejärel tappis Heno mao Ontario järve ääres, tulistades madu taevast leegitsevate nooltega; Heno lõikas mao kõhu lahti, äratas Gunnodoyaki ellu ja viis taevasse. Surnud mao keha purunes väikesteks tükkideks, millest moodustasid Suurte Järvede saared. Ontario järve ohtlikke laineid hakkasid inimesed pidama kättemaksu ihkava veemao liikumiseks.
Allikas: Wikipedia
Oktoober, 2023