Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Sideak Parujar (bataki jumalanna; Sumatra; Lääne-Indoneesia)
Sideak Parujar, jumalanna bataki1 (Sumatra põhjaosa; Lääne-Indoneesia) mütoloogias, maa looja. Algjumala Mula Jadi ('saamise algus') või tema poja Batara Guru tütar. Isa sunnib teda abielluma sisalikukujulise Tuan Ruma Uhiriga, kuid Sideak Parujar põgeneb taevast elutusse keskilma, mis on üleni kaetud veega. Jumalanna on siin õnnetu, kuid keeldub ka tagasi ülailma minema. Kaastundest saadab Mula Jadi talle peotäie mulda, et jumalnna sellest endale elukoha teeks. See ei meeldi allilma ja vetevalla valitsejale naaga Padohale, kuna maa raskus rõhub teda. Puhkeb võitlus, mille käigus jumalanna talitseb naaga sellega, et surub temasse käepidemeni mõõga ja paneb raudahelatesse. Nüüd loob ta 17 peotäiest Mula Jadilt saadud peotäiest mullast lõplikult maa, ent iga kord, kui Padoha oma ahelaid liigutab, toimub maavärin. Sisalikukujuline Tuma Ruma Uhir võtab inimese välimuse, tuleb maa peale, nad abielluvad ja neist sünnivad esimesed inimesed. Bataki müütiline esivanem Si Raja Batak on üks nende lastelastest.
1 Batakid – koondnimetus bataki keeli kõnelevate austroneesia etniliste rühmade hõlmamiseks. Elavad peamiselt Põhja-Sumatral, arvukus umbes 8,5 miljonit (2010. a).
Allikad: Wikipedia // Мифы народов мира. М.: Советская энциклопедия, 1980, lk 915
September, 2023