Lu / Klu (veevaldjas tiibeti mütoloogias)

Lu ehk Klu (tiibeti klu), veemadu-jumalus tiibeti mütoloogias, pärineb budismieelsest bön- usundist, mis on budismiga kokku kasvanud. Klud koorusid kosmilise kilpkonna poolt munetud kuuest munast, nad on mao kehaga ja kalade, konnade, kulleste, skorpionide jt loomade peadega. Tiibeti igas veekogus on oma klu (lood kludest on kogutud böni pühasse teksti Klubum (Lubum) ehk „Sada tuhat maa-alust veevaimu“). Kuna vesi imbub maa sisse, valitsevad klud ka maaaluseid piirkondi ja valvavad maavarasid. Klud on ilmavaldjad, kes saadavad põuda, vihma, lund, pakast jm. Inimestele ja loomadele võivad nad saata haigusi, eriti nahahaigusi. Veega seotuse tõttu mõjutavad Klud põllumajanduslikku viljakust, kuid avaldavad mõju ka inimese isiklikule viljakusele, soosides või takistades seda. Klud on pahased, kui vesi on saastunud, kui vett koheldakse lugupidamatult, või ka siis, kui vett võetakse nendelt luba küsimata. Neile ei meeldi ka teatav inimkäitunmine: vargus, abielurikkumine, valetamine. Nad on tundlikud ka teatud toitude ja lõhnade suhtes. Böni šamaanid toituvad enne Klu poole pöördumist nädalaid teraviljast ja piimatoitudest, väldivad alkoholi, vürtse, sibulat, küüslauku ja liha.

Tiibeti kloostrites kanti põua ajal põldudel budismi kanoonilisi tekste, ent ka böni teksti Klubum. Klude poole pöörduti ka maagiliste riitustega, et saata vaenlastele ja nende kariloomadele haigusi. Pilvede värvi, kuju ja liikumise järgi määrasid ennustajad, milliseid toiminguid tuleb Klu auks läbi viia. Böni-usundi mõne müüdi põhjal oli maailma loojaks klude valitsejanna Klumo (Lumo) ehk Klugyalmo Sripé Tanla Phapa.

Budismis on klud sarnased või lausa kattuvad naagadega. Nad on seotud ka mongoli rahvaste vetevaldjate luude ja luzidega.

Allikad: occult-world.com/klu/; Мифы народов мира. Советская энциклопедия, 1980, lk 606

September, 2023

Vaata lisaks: