Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kul'-ootõr (mansi allilmajumal)
Kul'-ootõr (Куль-отир, Хуль-отыр), mansi allilmajumal, kul'ide (kurjade vaimude) ja haiguste valitseja. Osales maailma loomisel: ta ujus kaurina ürgookeanis ja sukeldus Numi-Toorumi käsul merepõhja ning tõi sealt mulda, millest Numi-Toorum lõi maa. Ühes müüdi versioonis peitis ta osa mullast oma nokka, hiljem sülitas selle aga välja ning sellest tekkisid mäed (võrdle Kugu-Jumo ja Keremeti lugu maride mütoloogias). Kul'-ootõr lõi ka roomajad, sitikad ja sääsed. Kui Numi-Toorum tegi lehisetüvedest inimesed ja läks neile hinge otsima, vahetas Kul'-ootõr lehisest tehtud inimesed saviinimeste vastu. Savist tehtud inimesed on nõrgad ja neid tabavad haigused. Müüdi teise variandi järgi saatis Numi-Toorum ise Kul'-ootõri maa peale haigusi levitama, et pidurdada nende liiga kiiret paljunemist. Kul'-ootõri kujutati ette kandvat musta kasukat – selle kasuka puudutamisest jäi inimene haigeks ja suri. Surnute valitsejana sai Kul'-ootõr Numi-Toorumilt nimekirjad, kes peavad sellel päeval surema ja minema hauatagusesse riiki: Kul'-ootõr viib surnud sinna paadiga.
Мифы народов мира. Советская Энциклопедия, 1980, lk 565
September, 2023
Vaata lisaks:
Kul’ (demiurg ja vetevaim komi mütoloogias)Numi-Toorum (obiugrilaste kõrgeim jumalus)
Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
Wit-kan (vetevalitseja hantide ja manside mütoloogias)