Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)

Kui verkuega mereld ärä tulla maale ja kalu on, siis peidedä kalu verkuje sise peitu, et külärahvas ei nää ja paljuks ei pane. Kui moni lähtab vene juure ja ütleb: „Teil on täna kalu küll“, siis on kohe nõiutud ja ei ole luotagi, et enämb toisel huomigul kalu saab. Moni ütleb vasta: „Sitta suhu, suola silma, kädes käändügü!“ Ja kui teine naabrimies on sield samast kõrvast ehk ligidalt, siis lähteb toisel kerral, kui sel ütlejal trehvab kalu olema, neie vene juure ja ütleb nindasamate, kui sie toine neilegi üttelä, – siis pidäb abi saama. Vade kui nõiutud on ja ei saa arvu, kes on noidund, siis tuuva sippelgasi metsäst kodiga venesse verkuje pääle, kui merele mennä. Lüüvä tuld tulerauaga verkuje pääle. Peksedä pihlajaste vitsujega venet. Kui nuot noiutud on, et kalu ei oda, siis laadida püss ärä ja panna hõbeja sisse (kas moni katkimend sormus ehk muud) ja siis lassa sengä tonti nuodast väljä üösel, kui kennegi ei nää. Kui nuota mere lassa, siis pistedä nuga paadi kääre vahele parraspuu ala. Ka pidäb suitsedettama nuota; vade niinega, sidä mina ei tiie.

Meild länne puole 12 virsta üle mere on Malusi saar. Kui minu emä tütrik old, siis on old siel tütriguks. Seal oli enne kõrts, aga nüüd ei ole kui paljas ase. Sie perenaine on pand vergud kaik ühte unniku, ja siis on old tämäl klaasi sies sinist vett, sidä on tämä siis ributand verkuje pääle ja vahele, kevädel enne kui viel verkujega merel oli käüdüdki, old sen tüöga valmis, siis oli voind vergu taaga selge otta ja rannale viiä. Ja üekerra nämäd on olled merel, ilus tüüne ilm on old, nämad vahtined üle parda mere pohja, vergud paistuned ilusast. Vade ühed vergud on olled toiste ulgas kived ülevälpäidi ja pullud allpäidi. – Rahva judu järel on enne pidänd nii kangi inimesi olema, kes sanujega toise vergud sidäviisi on pand. Toinekerd jälle on old ilus ilm, ja nämäd samate vahtined mere pohja. Pohi on nägünd ilusast, siis on nähned, kuda üks kalaparv on tuld verkuje puole, üks kala on old ies ja toised old parves taga ninda kui rändäjäd linnud; esteks on juossed esimäste verkuje pääle, nie on langened kohe müödä põhja (kotti) maha; siis on menned toised kalad üle esimäste toistesse verkujesse. – Kes sen parvekala käde pidäb saama ja elusalt ala nieles tämä, sie pidäb alade kalusse trehvama. H IV 6, 266/70 (6) < Jamburi, Simititsa as. < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken (1894).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 91.

August, 2023

Vaata lisaks: