Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)

Toosel käidi ennevanasti sedasi, et lootsiku ninas oli nisuke rauast raam, seal peal põles puudest tuli. Ja kui öösi mindi merele, siis see tuli valgustas lootsiku esist ja kalad tulid sinna valgusse. Siis raiudi neid pihiga (ahinguga). Ükskord Indre-Peetri vana Jaak läind ka toosele ja näind, et üks teine mees püiab ka eemal kalu. Korraga teine mees üiab: „Miks sa mu kala ära võtsid?“ - „Missugune see sinu kala on?“ küsib Jaan. Akand vaadama ja näindki, et taal üks imelik ühe silmaga kala, ja see üks silm olnd veel kukla peal. Jaak visand selle kala taale tagasi. Noh, sedakord olnd ead naabrid jälle. Jaak akand siis lähämalt silmama, kudas teine mees ka püiab. Ja vada nalja, teisel põle loodsigud ega kedagi, mehine puulaast pihus ja ärja sitt põleb peal. – Akand randa tagasi tulema, mees tahab Jaagust kangesti ette, ei Jaak lase ka. Saand kalda ääre, siis visand Jaagu Sahtli koplis vastu suurt kibi. See kibi praegu seal alles. Jaagu puus läind paigast ära, jähi sellest eluks ajaks vigaseks. Minu isa-isa näind teda, kui ta alles pisike poiss olnd, üitud siis va lombak-Jaaguks. Rahvas uskus, et see oli vanapagan, kes Jaaguga toosel keis. ERA II 188, 352/3 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, ja Leena Suuster, s. 1877 (1938).

Ühekorra üks vanamees läind toosele ja tont tulnd ka seltsi ise oma lodjaga. Ja püiab kogu aeg vanamehega üsna kõrvu, ei vanamees saa kala. Siis peab ütlema: „Ah, nüid oleme va vaderiga seltsis juhtund,“ – siis ta kaob ära ja sa saad jälle kala. /---/ ERA II 189, 110/11 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 73.

August, 2023

Vaata lisaks: