Räimepüüdjate kunstid (pärimus, maagia; Loorits)

Peaasi nõiduse eest hoidmiseks on räimepüidjatel see, et nad oma suud siis sulguvad, kui esimist [püüst] alles tegema hakatakse. Nad kardavad, et kui teised kuulvad, et tema ka puised ehitab, siis vast nõiduvad tema omad ära. Kui aga temal juba kolmkümmend silma kujutud on, siis ei tee teiste teadasaamine ka suurt viga midagi.

Ka esimised kanepid, mida puistesse pannakse, suitsetatakse nasamati nagu piimapütta anetiberohu suitsuga – ka tammepuu suitsuga – nõiduse eest hoidmiseks. Saavad püised valmis, siis ei viida neid enne kuhugile, vaid tuuakse alles siis mere äärde, kui mõrdu sisse hakatakse panema: enne viimist kardetakse, et mõned [võivad] midagi püiste kül'lest võtta ja nõiutada ehk jälle oma mõrdi teise mõrraga suitsetada. Kui sissepanemise päev käes, siis on kõige suurem suitsetamine ja rohitsemine, nii et kui koera kärs oleks, siis tunneks mirri (vene rahva püha rohi, millega nad kõiki suitsetavad), anetiberohu, tammelaastu, kurjasõnarohu, nimetsirohu, tüvisrügi ja palju muude rohtude haisu.

Sisseviimise aegus tehakse paadile süega kolm risti ette nina peale, niisama ka püiste – ikka kurja eest hoidmiseks. Ka on mõnest seda jõledat tegu kuulda olnud, et ta armulaual käimise aegas püha leiva suus olla ära toonud ja püised suitsetanud; kas see aga just õige on, on meile teadmata. Kui vaiu sisse topitakse, siis lüiakse enne kolm korda ja jännitakse: „Saagu räimi, saagu räimi!“ Juhtub, et siis mõni rohkest silkusid saab ja teine jälle mitte midagi, siis üeldakse: „Tal on küll nõiaräimed, näeb välja nagu pudru, mõistab mees natuke va sõnatarkust!“ Nenda võta kas Pärnumere rand kõik läbi – ikka leiad sa toherdamist ühes kohtas üht, teises kohtas teist moodi. Mida teistel kõik teada ei ole!

Kui pööripäeval ja vastlapäeval tuul lõunast on, siis tulla räimi. Kui aga tuul põhjast on, siis ei tulla mitte räimi. Suur räim käia vastu tuult, väike räim aga alla tuult. Mõned, kui püisid merde viivad, võtavad leeskana (= lepatriinu), panevad käe peale ja laulavad: „Näita, näita, leeskana, kust poolt räimi saab, räimi saab!“ Kus poole nüüd leeskana lendab, sinna poole viiakse püised sisse, lootes, et sealt räimi saab. E 19842/3 < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (1895).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 48.

August, 2023

Vaata lisaks: