Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Järve kinnikasvamine vee roojastamise tõttu (pärimus; Loorits)
Vändra, Viluvere ja Tori valla vahel on üks suur soo. /---/ Enne vanal ajal olla siin suur järv olnud, kus palju kalu sees olevat olnud. Selle järve hommikupoolses servas olnud üks saar (see saar on praegu näha – on kivine maa), mille pääl üks sauna urtsikukene olevat olnud, kus sees hooletumad inimesed olla elanud. Kord olnud naine pisukese lapsega järve kalda pääl midagi toimendamas, kus laps oma rojaga ennast hukaseks teinud. Et naisel korralist riiet ega pühkimise nartsu käes ei olnud, siis võtnud ta ühe suure purika, mida suured veelaened kaldale loopinud, ja pühkinud sellega lapse roojase koha puhtaks. Sellest päevast saadik hakanud purikalle sammal selga kasvama. Rutulise kasvamise läbi paisunud ta nõnda suureks, et varsi terve järve veepinna kandjaks maaks on ümber muutnud. EKS 8° l, 929/31 (3) < Vändra khk. - M. Tõnnisson, koolmeister Paistus (1879).
Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 15.
August, 2023
Vaata lisaks:
Pikkjärve roojastamine (Eisen)Kuremaa järve roojastamine (pärimus; Eisen)
Järvevee roojastamine (pärimus, lapse tagumik + tölpsaba; Loorits)