Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Punase allika vesineitsid

Punane allikas asub Tartumaal, Alatskivil, ürgoru veerul liivakivipaljandil. Allika vett on kasutatud silmahaiguste ravimiseks. 1932. a on üles kirjutatud pärimislugu allikast:

„/---/ Räägitakse, et vanasti veeneitsid säält öösiti välja käinud. Arvult olevat olnud neid ligi kümme. Oma iluduselt aga niisugused, missuguseid ennem pole nähtud. Laupäeva öösiti kella kaheteistkümne ja ühe vahel nähtud neid ga rohkem, millal nad igasuguseid imesid teinud. Jaanipäeva laupäev läinud üks vanainimene metsa. Sääl läinud tal aga rohkem aega, kui ette oli arvanud: kojutulek jäänud hilisele tunnile. Allika lähedale jõudes kuulnud naine imeilusat laulu. See meelitanud vanakese teelt kõrvale. Ta läinud sinnapoole, kust kostus laul. Pea näinud ta hulga neide ringi mängimas, laulmas ja tantsimas. Laul olnud raske aru saada, mille tõttu vanakesele ainult üksikud sõnad meele jäänud. Lauldes kadunud neitsid ükshaaval ja kõik jäänud endiselt vaikseks, ainult ojake vulisenud kuuvalgel. Kaua seisnud naine paigal ja polnud uskunud oma silmi. Viimaks pöördunud ta kodu poole. Kodus seletanud naine oma nägemusest, kuid ta polevat uskunud, et see oli olnud tõeline. Järgmisel õhtul otsustanud sinna vaatama minna. Nüüd läinud keegi noorem naisterahvas. Kohalejõudmise ajal olnud kõik vaikne, pole olnud ka veel südaöö tundi. Vähe enne kahtteistkümmend kuulnud naine iseäralikku linnulaulu, mis erinenud teiste lindude laulust. Laulu lõppedes ilmunud neiud. Neidude keskel olnud üks vanem naisterahvas. Neitsid asunud teda allika kitsamal kohal pesema. Selle toimingu tgajärjel muutunud pestu nooreks. Nüüd tantsinud kõik koos lõbusasti. Lind laulnud jälle, mille järel kadunud neitsid.

Kodus kinnitanud see naine nägemuse tõelikkust. Nüüd usutud, et see allik kõiki nooreks muudab. Mõne päeva pärast läinud hulk vanainimesi allika juurde ja hakanud üksteise võidu pesema, et nooreks saada. Pesemise juures pole pandud allika kitsamat kohta tähele, vaid rutatud laiemale kohale, et enam korrale saada. Käidud tihti pesemas, kuid tagajärjeta.

Mõne aja pärast kuulnud ka üks vanamees sellest allikast ja rutanud samal õhtul allikale end pesema. Jõudnud kohale ja silmitsenud allikat. Ta otsustanud end kitsamal kohal pesta. Nii käinud vanamees ligi kuu aega end pesemas kuuvalgel.

Peagi märganud ümberkaudsed elanikud, et vanamees on muutunud nooreks.

Nüüd pole keegi julgenud temaga rääkida, sest kardetud, et ta on astunud vaimudega ühendusse. Nii jäänudki teadmata, kuida mees noorenenud. Sellest ajast peale kartnud elanikud allikat, ega ole julgenud enam öösel allikale minna.“

E 82301/5 (1).

 

Allikas: Kristel Vilbaste. Eesti allikad. Tallinn, 2013

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Alatskivi Silmaallikas (Alatskivi Punane allikas)