Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)

Kaavere mõisa välja peal kasvab vanaaegne saarepuu metsasalk, mida rahvas Salualuseks nimetab. Selles metsasalgus ehk Salualuses on allikas, mida Nõiaallikaks kutsutakse. Nõiaallikast natukene õhtu poole kasvanud suur, õõnes jalakas. Seda on veel mõned vanemad inimesed näinud.

Jalaka all seisnud kuue jala pikkune, nelja jala laiune ja kolme jala paksune kivi, kutsutud Leskenaiste kiviks. Kivi ei ole enam seal, see on Lustivere mõisa viidud. /---/

Selle allika ja kivi kohta teab rahvas veel järgmist rääkida: Kord piinanud põud rahvast. Joogijanusse ja nälja kätte surnud inimesi nii kui loogu, aga veel pole põud oma piinamist maha jätnud. [---].

Ühel päeval nutnud kolm ühenimelist lesknaist ohvrikivi ligidal. Pisarad, mis nende silmist maha langenud, kogunenud kokku ja neist sündinud allikas, mis karastavat vett hakanud välja ajama. Sellest saanud kõik janused juua.

Kui inimestel jälle vett olnud, läinud nad tagasi kurjale teele. Rahva parandamata meele pärast jäänud allikas kuivaks ja joogijanu tulnud uuesti maale. Kui rahvast hakkas janusse surema, läksid nad kolme naise palvele, kelle silmapisaratest allikas oli sündinud, et nad jälle vett muretseksid ega laseks rahvast janusse surra.

Kui rahvas naistele kangesti peale käis, ei teadnud nad muud teha, kui läksid ühel pühapäeval jutluse ajal allikat rookima ja kivile ohverdama. Tööriistadeks oli igal naisel lauluraamat, leivaviilakas, kabli, sõnnikuhark, ahjuluud, roop ja labidas. Enne allika rookimist ohverdanud nad ohvrikivil. Olnud allikas roogitud, läinud naised jälle ohvrikivi juurde, tõstnud kivi ahjuluua, leivalabida ja sõnnikuhargiga üles. Siis hakanud allikas kohe vett välja ajama. Kui nad ohvrikivi alt ahjuluua, leivalabida ja sõnnikuhargi ära võtnud, jäänud, allika väljaajamine seisma. Tõstnud nad kivi üles, hakanud allikas jälle välja ajama.

Muude inimeste rookimine pole aidanud, vaid teinud allika veel mudasemaks. Rahvas hakkas allikat Nõiaallikaks ja ohvrikivi Leskenaiste kiviks kutsuma, missuguste nimedega nad praeguseni rahvale tuttavad on.

KJ II 51/3 (48). Käsikirjas: E 5218-e-g (7) < Põltsamaa, Kaavere v. - M. Luu (u. 1894).

Allikas: M. J. Eisen. Esivanemate varandus. II Kodused jutud. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kodujutt

Juuli, 2023