Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Grand'Gueule / Grande Goule (draakon Prantsusmaal)
Grand'Gueule ehk Grande Goule (prantsuse 'suur söögitoru', 'suur suu'), draakon Prantsusmaal Poitiersi linnas. Pärimus sellest olendist on tuntud vähemalt alates 1466. a, mil draakonit mainitakse rongkäigul kantava sümboolika nimistus. Tuntuim on draakoni puust kujutis, mille valmistas 1677. a Jean Gargot.
Pärimuse põhjal elas draakon samal ajal Püha Radegundaga (518 või 521 – 587), kes oli frankide kuninganna, kuid hakkas nunnaks ja asutas Poitiersis kloostri. Draakon elas Claini jõe põhjas ja kui vesi tõusis, sisenes ta linna keldrikäikudesse. Ta tuli sageli ka Sainte-Croix' kloostri keldritesse ja neelas alla kõik nunnad, keda kätte sai. Radegounda relvastus väikese ristiga ja piserdas koletist püha püha veega ning lausus vägeva palve, mis tappis draakoni. Teises pärimusloos ei võitnud draakonit Radegunda, vaid surmamõistetud kurjategija, kellele lubati selle eest armu anda.
Grand'Gueule on olnud üks Poitiersi linna sümboleid ja seda kanti Püha Radegunda päeval (13. august) rongkäikudel. Lapsed viskasid draakoni suhu kirsse ja saiakesi ja teda hakati nimetama Bonne Sainte Vermine'ks ('hea püha kahjur'), kellelt paluti eestkostet.
Allikad: Wikipedia; abookofcreatures.com/2021/04/23/grandgoule/
Juuni, 2023
Vaata lisaks:
Drac ehk Le Drac (draakon Lõuna-Prantsusmaal)Tarasque (draakon Prantsusmaal)
Guivre / Vouivre (draakon Prantsusmaal)
Gargouille (draakon Prantsusmaal)