Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
Lest ja piimkala, Maldiivi muistend. Kunagi said kokku piimkala (Chanos chanos, maldiivi bēngu) ja riffilest (Bothus mancus, maldiivi filōmaḍi; eestikeelne ametlik nimetus pikkuim-rombkala). See oli siis, kui lestal olid silmad veel mõlema külje peal nagu kõigil kaladel. Mõlemal kalal on palju peenikesi luid ja maldiivlased söövad neid hädapärselt vaid siis, kui tuune või muid suurkalu saada pole. Lest ja piimkala hakkasid omavahel hooplema, aga et neil muuga kiidelda polnud, siis uhkustati sellega, et neil on palju luid. Kumbki neist väitis, et temal on luid rohkem. Vaidlesid ja vaidlesid, kuni nägid vee peal kaluripaati. Kalad ujusid pinnale ja küsisid kalurilt, et kummal neist on rohkem luid. Mees mõtles mõnda aega ja teatas siis, et bēngul on üks luu rohkem. Piimkala ujus uhkelt eemale ja sellest ajast võib seda hõbedast kala näha rõõmsalt ujumas laguunides ja rannikujärvedes. Lest oli aga nõnda pettunud, et hakkas rifi juures nutma. Ta nuttis ja nuttis, kuni tema mõlemad silmad libisesid pea ühele küljele. Vaidluse kaotanuna ei tahtnud ta enam sugugi rõõmsalt ringi ujuda, vaid laskus mere põhjale ja proovis hästi märkamatuks muutuda. Ta häbeneb ennast siiamaani ja ei taha, et teda märgataks.
Allikad: Xavier Romero-Frias. Folk tales of the Maldives. 2012 ; diva-portal.org/smash/get/diva2:876644/FULLTEXT01.pdf
Juuni, 2023
Vaata lisaks:
Laevaõgija (pärlkala Maldiivi folklooris)Vaalamees (Maldiivide folkloor)
Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)