Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)

Beri (Bēri), kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta (koletis). Kujumuutja, kes ilusa noormehena abiellub neiuga, kuni selgub, et ta on furēta – seejärel aetakse bēri saarelt minema, kuid ta maksab inimestele kätte. Loost on erinevaid versioone ja tegevuspaigaks erinevad saared, tuntuim on inimtühjaks jäänud Kandudu saarega seotud versioon.

Lugu: Kandudu oli asustatud saar Miladummadulu atolli lõunaserval. Kord triivis pärast tormi saare randa palk. Kolm saaretüdrukut tulid randa vee ja liivaga potte küürima, üks neist oli pealiku tütar. Neiud lobisesid palgi juures ja pealiku tütar rääkis sõbrataridele oma soovist mehele minna. See kordus ka järgmisel ja ülejärgmisel hommikul – ikka räägiti meheleminemisest. Kolmanda päeva õhtul muutus palk ilusaks noormeheks, kes läks pealiku majja. Ta ütles, et hüppas maha mööduva purjeka pealt ja tuli saarele abielluma. Kui pealiku tütar teda nägi, armus ta kohe ja nad abiellusid. Siis saabus aga saarele tuntud fandita (nõid), kes aukülalisena peatus pealiku majas. Temas tekitas pealiku väimees kahtlusi – ta nägi, et seal kus noorpaar magas, oli palju selliseid valgeid riidesiile, mida kasutatakse inimeste matmisel, ja need lõhnasid kampri järgi. Pealiku tütar selgitas, et tema mees leiab neid mererannast. Öösel jälitas fandita noormeest ja nägi, et too kaevas surnuaial välja surnukeha ja sõi selle ära, seejärel aga pesi mererannas surnupalaka puhtaks. Fandita teatas pealikule, et tema väimees pole inimene, vaid kuri merevaim bēri, sellest teatati salaja ka saare teistele meestele. Religioossete laulude festivaliks (maulūdu) püstitati paviljon (haruge), kuid seekord ei tehtud selle seinu puust, vaid laoti lahtistest kividest. Kui bēri oli paviljonis, jäeti ta hetkeks sinna üksinda istuma ja lükati talle seinad kaela. Kivihunnikusse lõksu jäänud koletis hakkas anuma, et tal lubataks ära minna suurele inimtühjale riffile hoopis teise atolli juures. Seda lubatigi. Öösel hiilis koletis kivide alt välja, läks mereranda ja lahkus merre samas kohas, kus palk oli olnud. Siiski oli bēri saareelanikele pahane selle pärast, kuidas temaga ümber käidi. Paljude aastate pärast tuli ta saare juurde tagasi, kaevas mošee juures surnuaial surnukehasid välja, sõi nende silmi ja jõi nende verd. Inimesed hakkasid saarel haigestuma ja surema. Kes ellu jäid, purjetasid ära teisele saarele. Kandudu saart pole enam kunagi asustatud.

Allikad: Xavier Romero-Frias. Folk tales of the Maldives; diva-portal.org/smash/get/diva2:876644/FULLTEXT01.pdf

Juuni, 2023

Vaata lisaks: