Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Dewi Danu (Bali järvejumalanna)

Dewi Danu, Bali järvejumalanna, üks kahest Bali kõrgeimast jumalusest. Mõiste danu hõlmab kõigi Bali saare järvede, jõgede, ojade mage- või riimvett, sealhulgas ka vett, mida kasutatkse põldude niisutamiseks. Bali hinduismis on vesi püha ja seotud Agama Tirta nimelise veesüsteemiga, mille kõrgeimaks jumaluseks on Dewi Danu. Mõnes käsitluses on tema elupaigaks Baturi järv või Baturi mägi Bali saarel (järve kasutatakse riisipõldude niisutamiseks), teisal Semeru mägi Jaava saare Ida-Jaava provintsis. Dewi Danut kirjeldatakse kui kaunist naist, kelle paremas käes on väike veepurk; tema sõidukiks on suur nāga (madu-draakon), kes on kaetud kuldsete soomustega. Jumalannale on pühendatud Ulun Danu Batur tempel ja tema kujutisi on ka teistes templites Bali saarel ja Jaaval.

Dewi Danu sünnist on mitu versiooni, mõned neist laiemalt jaava ja teised puhtalt Bali versioonid. Bali linna Terunyani folklooris, kus jumalanna on eriti suures aus, jutustatakse sellist lugu: taru menyani ('viirukipuu') lõhn meelitastaevast maa peale elama jumalanna Uma – see paik hakkaski sellest ajast kandma Terunyani nime. See ei meeldinud päikesejumal Suryale ja ta laskus maa peale, et jumalannaga tagasi taevasse viia. Päikesejumala pealekäimisest tüdinenud Uma peitis ennast taimede vahele, mille peale aga Surya vihastus ja karistas teda vägistamisega. Sellest sündisid kaksikud Dewi Danu ja tema vend Dewi Putranjaya, kellest said vastavalt veed ja kivid. Kui lapsed olid suureks kasvanud, läks Uma tagasi oma taevasele troonile.

Allikas: Wikipedia

Mai, 2023

Vaata lisaks:

Danu (hinduistlik jumalanna)
Dewa Djewata (ngadžu madujumalanna; Indoneesia)