Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lepeli tsmok (järvedraakon Valgevenes)
Lepeli tsmok, järvedraakon Valgevenes, Lepeli järves. Valgevene kõige kuulsam veedraakon. Oma välimuselt ei sarnane ta klassikalise draakoniga, vai pigem hirve või mao peaga hülgega. Vanemates kirjeldustes on tal vahel olnud ka lakk, poised ja tiivad, uuemates on tal loivad nagu hülgel, pikk ja peenike kael, suured silmad ja hambad nagu hobusel. Tema suuruse osas on kirjeldused erinevad, mõnes kirjeduses on veise suurune, teisal 49 jala pikkune.
1969. a salvestatud pärimuses pajatab vanainimene lapsepõlves kuuldud lugu sellest, et tsmok ujub mõne külaelaniku pulmapäeval Lepeli järvest Berezinski kanali tammi juurde, et pulmapeost osa saada. Täpselt südaööl tuli sinna ka pruutpaar, et valada vette puskarit ja visata ka hapukurki. Samuti palusid nad tsmokilt õnnistust tulevaseks kooseluks. Nad tegid seda poolsalaja, kuna vaimulikud ei kiitnud tsmoki austamist heaks, kuid selle kombe täitmisest ei juletud ka loobuda. Vahel olevat noorpaar ka kuulnud, kuidas joobnud tsmok vees möllu tegi ja noorpaari kohalikus murdes õnnistas.
Keskajal olevat Lepeli järves tapetud ühe ööga 40 tsmokki.
2013. a paigutati järve äärde tsmoki kuju ja selle juurde tulemine on saanud noorpaaridele uueks tavaks. Ka kasutatakse Lepeli tsmokki turismimagnetina.
Allikas: Wikipedia; bestiary.us/lepelskij-cmok
Mai, 2023
Vaata lisaks:
Lukomi tsmok (valgevene koletis)Tsmok / smok (lääneslaavi mütoloogia)
Slaavi draakonid