Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)

Kulšedra ehk Kuçedra, deemon Albaania mütoloogias ja folklooris. Vee-, tormi-, tule- ja maavärinate deemon, keda tavaliselt kirjeldatakse kui tohutut emast draakonit, kellel on palju päid (7-12). Albaania põhjaosas on usutud, et Kulšedra võib võtta oma valdusse Päikese ja Kuu, lõunaosas on arvatud keerduvat teda ümber Maa ja ta võivat kogu maailma hävitada, kui suudab haarata suuga oma sabast. Maisemas olustikus sülitab Kulšedra tuld, põhjustab põuda, torme, üleujutusi, maavärinaid ja muid katastroofe. Albaania mütoloogias võitlevad Kulšedraga dragùad, kes on tiivulised poolinimesed – nende lahingutest arvatakse tekkivat äikesetorme. Lisaks dragùatele võitlevad mõnedes rahvajuttudes Kulšedraga ka teised kangelased, sealhulgas püha Jüri ja püha Eelija.

Mõnes piirkonnas kujutatakse kulšedrat emase angerja, kilpkonna, konna, sisaliku või salamandrina. Kulšedra võib esineda ka naisena, kes varjab oma tõelist olemust. Niisuguse poolinimliku kujuna võib tal olla ka positiivseid omadusi – külas, kus ta elab, olevat head viljasaagid ja kariloomad. Kulšedra soosingu saavutamiseks toodi talle ohvreid, väidetavalt ka inimohvreid.

Mõnede uskumuste kohaselt teeb draakon enne kulšedraks saamist läbi moonduse. Alguses on ta bolla (Lõuna-Albaanisas bollar) – mao keha, nelja jala ja väikeste tiibadega draakon, kes magab aastaringselt ja avab silmad vaid jüripäeval – näeb siis mõnda inimest, sööb selle ära ja magab taas jüripäevani. Kaheteistkümnendal aastal arenevad bollal üheksa keelt, sarved, ogad ja suuremad tiivad ning ta hakkab tuld välja hingama – temast saab kušedra. Albaania põhjaosa folklooris on kulšedra elutsükkel veelgi keerukam: kui madu suudab elada viiskümmend aastat ilma, et keegi teda märkaks, muutub ta bullaks, roomajaks, kes toidab madusid piimaga, millest maod saavad oma mürgi. Kui bolla elab veel viiskümmend aastat ilma, et teda nähtaks, saab temast ershaj (er̄šaj), kes sööb inimeste südameid. Kui ershaj elab nähtamatune veel ühe sajandi, saab temast lõpuks kulšedra.

Allikas: Wikipedia

Aprill, 2023

Vaata lisaks:

Verbti / Saint Verbti / Rmoria (Albaania ilma- ja tormijuma)
Drangue / Drague / Drangoi (Albaania poolinimene-pooldraakon)
Gërsheta (järvehaldjas albaania folklooris)
E Bukura e Detit (merejumalanna ja -haldjas Albaania mütoloogias)
Ljubi / Lubia (vee- ja tormideemon albaania mütoloogias)