Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Mbói Tu'i (guaraani veekoletis; Brasiilia)

Mbói Tu'i (guaraani 'madu-papagoi') veekoletis guaraani1 mütoloogias, üks seitsmest mütoloogia legendaarsest koletisest, kes olid kurja vaimolendi Tau ja kauni neiu Kerana lapsed, kellele pandi needus.

Mbói Tu'i on tohutu madu, kellel papagoi pea suure nokaga. Tal on veripunane kaheharuline keel. Tema triibuline nahk on kaetud soomustega. Vöökohal on tal kaks jalga, selga ja pead katavad suled. Tal on kuri pilk, mis ajab hirmu nahka igaühele, kellel on ebaõnne teda kohata. Ta patrullib soodes ja kaitseb kahepaiksete elu. Ta naudib niiskust ja lilli. Mbói Tu'i võib rünnata ja uputada inimesi, kes kahjustavad veeolendeid, kuid ta ise toitub ainult puuviljadest; armastab niiskust ja lilli. Ta valvab soodes ja jõesuudmetes ning kaitseb veeolendite (peamiselt kahepaiksete) elu. Mbói Tu'i võib teha kohutavaid häälitsusi, mis kostavad kaugele ja tekitavad kuuljates õudu.

1 Guaraanid, rühm Lõuna-Ameerika põlisrahvaid, kes kõnelevad guaraani keelt. Enne eurooplaste tulekut oli guaraane umbes 400 000, tänapäeval umbes 80 000, kellest enamus elab Brasiilias, kus neid on umbes 51 000. Veel elab guaraane Paraguais, Boliivias ja Argentiinas.

Allikad: Wikipedia; mythus.fandom.com/wiki/Mboi_Tu%27i

Aprill, 2023