Inimene-kala nivhi pärimuses

Nivhidel, ent ka mitmetel teistel Amuuri alamjooksu rahvastel, on lugusid jahimeestest, kes on sündinud inimese ja kala sugulisest ühendusest. Ühes loos püüab mees suure kala, uurib selle „nabauku“, leiab selle olevat naisterahva suguorgani sarnase, astub kalaga vahekorda ja laseb siis kala tolle palvel tagasi vette. Mõne aja pärast leavad jahimehed kaldalt nutva lapse, kes palub ennast viia isa juurde ja ütleb ka tolle nime. Kui poiss suureks kasvab ja hakkab jahimeheks, kingivad merevaimud talle mõõga. Hiljem heidetakse talle ette, et ta tapab oma mõõgaga valesti karusid – raiub nende päid, mitte ei torka mõõgaga südamesse – karude hinged ei saa minna tagasi oma kodukülla.

Mõõk on nivhidel ja ka teistel piirkonna rahvastel seotud ka mõõkvaalaga. Mõõkvaala peeti olendiks, kes võib ennast inimeseks muuta ja tema seljauim muutub seejuures mõõgaks. Kord varastati mõõkvaalalt mõõk ära: mõõkvaal ootas kolm päeva meres ranna ääres, kuni inimesed talle mõõga (seljauime) tagastasid ja andsid talle lepitust soovides naiseks ka tolle mehe tütre, kes oli mõõga varastanud. Nihvide uskumuste kohaselt ajasid just mõõkvaalad nivhi küttide jaoks ranna lähedale vaalu, delfiine ja hülgeid.

Mereisandaks oli nivhidel antropomorfne olend Tairnaana (Тайрнаан'а), kes tõi nivhidele sellise kalaliigi nagu keta. Just tema lõi jõgede võrgustiku ja suunas ketad jõgedesse ning sellest ajast alates saavad ketasid süüa lisaks inimestele ka karud, rebased ja teised taigaloomad. Mõõkvaala peeti mereisanda paadiks, kuid neid võidi ka samastada.

Nivhidel oli tavaks kalade luud, nina, keel ja silmad anda Mereisandale.

Allikas: a700.ru/animals/fish/112-ryba-paleoaziatskikh-narodov-mifologiya.html

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks: