Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kilpkonn mongoli mütoloogias
Mongoli rahvaste ettekujutuses on maa ketta või ruudu kujuline. Maad hoiab oma kõhul hiigelsuur kilpkonn või konn, kelle neli jalga vastavad neljale ilmakaarele. Hilisemates versioonides keerab kilkonna või konna ürgookeanis seljale demiurg Višnu, ja asetab looma kõhule äsjaloodud maa.
Ühes maailmaloomise versioonis tapab vägilane kilpkonna, kes on liikumas põhjast lõunasse. Nool jääb kilpkonna kehasse kinni, kilpkonn sureb ja pöördub ümber kõhuga ülespoole. Noole tagumisest osast, mis jäi kehast välja kilkonna vasemal küljel, moodustus mets, aga kohta, kust ulatus välja noole teravik, hakkasid inimesed nimetama kilpkonna raudseks küljeks. Surevast kilpkonnast välja voolanud vedelik muutus mereks – sellest sai põhjakülg. Kilpkonna suust paiskus tuleleek ja tema peasuunast sai lõunasuund. Kilpkonna jäsemetesse oli surutud pinnasetükke, millest moodustus maapind koos kõige sellel kasvavaga.
Kilpkonna või konna liigutustega selgitatakse maavärinaid.
Allikas: a700.ru/animals/reptilia/60-cherepakha-mongolskaya-buryatskaya-i-altajskikh-narodov-mifologiya.html
Jaanuar, 2023
Vaata lisaks:
Ao (merekilpkonn hiina mütoloogias)Hiigelkala mongoli rahvastel