Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Konn jakuudi šamanismis
Konna peeti šamaanide esivanemaks. Alumise maailma elanike poolt välja valitud tulevased šamaanid võisid olenevalt kasvatusest saada kas headeks või halbadeks. Kui šamaanile oli määratud saada eriti julmaks šamaaniks, peksti vitstega linnupoega, kellena šamaan algselt ilmus ja tibu muutus suureks konnaks.
Verhojanski jakuutide uskumuste põhjal haudub šamaane nende ema-loom šamaanipuul, mis asub surnumeres. Šamaanid kooruvad neljakandilistest kividest, mille on sünnitanud surnumeres elavad konnad. Ema-loom haub „kivi“ üheksa päeva ja sellest koorub tibu, kellest hiljem saab šamaan.
Esimese suure šamaani An Argõl Oiuni (Ан Аргыл Ойун) keha koosnes maost ja teistest loomadest. Ta keeldus tunnustamast jakuutide Kõrgeimat Jumalat ja too põletas ta tuhaks – ellu jäi üksnes konn (või kärnkonn), kes hüppas leekidest tervena välja. Sellest konnast pärinevad deemonlikud olendid, kellest omakorda pärinevad silmapaistvad šamaanid.
Jakuudid uskusid kahepealise konna (аптах-бага) võluväelisusse. Inimene, kes õmbles sellise konna luu oma vasema ja parema varuka siseküljele, omandas erakordsed võimed.
Allikas: a700.ru/animals/water-animals/19-lyagushka-yakutskaya-mifologiya.html
Jaanuar, 2023
Vaata lisaks:
Aptah-baga (kahepäine konn jakuudi mütoloogias)Konnast aafriklaste uskumustes
Bahha (konn evengi mütoloogias)
Sulukun (jakuudi mütoloogia)
Bordonkuj (jakuudi mütoloogia)
Konn hiina mütoloogias
Konn Altai mütoloogias