Neenetsite pühad kalad

Neenetsi¹ müütides muudetakse inimesi vahel kaladeks, sealhulgas ka haugideks. Sarvilise haugina võis ennast ilmutada ka vetevaldjas Id Erv. Neenetsite põhitoduks peetakse küll põhjapõtrade liha, kuid tegelikult on nende toiduratsioonis olnud väga olulisel kohal kalad. Jamali poolsaarel, kus elab rahvuse põhiosa, on jõgedes rohkelt „valgeteks“ nimetatavaid väärtuslikke kalaliike, nagu siiglaste hulka kuuluv muksun, nelma, rääbis jm. Haugi ja lutsu nimetatakse „mustadeks“ kaladeks ja neid on kasutatud peamiselt koeratoiduna, ent kalavaesel perioodil söödud ka ise. Ometigi on pühadeks kaladeks just haug, luts ja tuur (neenetsi пыри, мёя ja ехэна), kellede söömisel kehtib mitmeid piiranguid. Suhtumises nendesse kalaliikidesse on piirkondlikke erinevusi – Jamali poolsare Tazovski piirkonna lõunapoolsetel neenetsitel, kes on oma päritolult ja kultuurilt lähedased sölkupidega, niisuguseid piiranguid pole või on vähe. See on tõenäoliselt seotud asjaoluga, et sealsetes veekogudes on vähe „valgeid“ kalaliike. Haugist seal küll eriti lugu ei peeta, ent seda söövad nii mehed kui ka naised toorelt ja ka külmutatult, lutsu ja tuura süüakse keedetuna.

Sölkupidest põhja poole jäävad neenetsid, kes elavad Tazi ja Seheravi jõgede vesikondades, peavad haugist toiduna vägagi lugu, kuid ei söö seda toorena. Kehtib aga reegel, et uhhaa jaoks tohib haugi tükeldada ainult meesterahvas ja enne keetmist lõigatakse haugilt ära ninaots. Pärast söömist peseb naisterahvas väga hoolikalt kuuma veega nõud, mis puutusid kokku haugiga, ja hoiab neid ka mõnda aega tuleleegi kohal. Haugi sapipõie järgi ennustatakse ilma: kui põis on täis, siis oodatakse vihmasadu, kui tühi, siis selget taevast.

Ka pühaks kalaks peetavat lutsu tükeldavad üksnes mehed ja seda kala kasutatakse ainult uhhaa keetmiseks. Kuu teatud päevadel (mestruatsiooni ajal) aga ei söö naisterahvad ei haugi, lutsu ega ka tuura. Viimast peeti piirkonna keskosas haugist ja lutsust vähem pühaks kalaks. Erinevusi oli ka hõimude kaupa, nimelt jagunesid neenetsite hõimud mees- ja naishõimudeks – meeshõimudesse kuuluvad naised sõid tuura toorelt, kuid hoidusid seda ristiselt lõikamast, naishõimudesse kuuluvad naised sõid tuura külmutatult ja keedetult. Enamus Aivasedapuri (Puri lisajõgi, pikkus 610 km) ümbruses elavaid neenetseid kuulus Haugi hõimu, mille liikmed ei kasutanud toiduks haugi pead.

Kui erinevatest hõimudest pärinevad inimesed omavehel tülli läksid, kasutati vahel needust, mille pealepanemiseks võeti elus kala, lõigati seda ristiselt noaga ja üteldi: „Hävitagu see kala kogu teie hõimu kuni viimase lapseni“. Äraneetu võis juhul, kui ta ennast süüdi olevat ei tundnud, ilma kala lõikumata needuse tagasi pöörata üteldes: „Pöördugu su needus sinu enese vastu“.

¹ Neenetsid, samojeedi rahvas Venemaal Kirde-Euroopa ja Lääne-Siberi tundrates ja metsatundrates.

2021. a elas Venemaal 49 646 neenetsit. 2010. a andmetel elas neist 31 621 Tjumeni oblastis (29 772 Jamali Neenetsimaal ja 1438 Handi-Mansimaal); Arhangelski oblastis elas 8020 neenetsit, neist 7504 Neenetsimaal; 3633 neenetsit elas ka Krasnojarski krais. Kaugemal põhjas elavaid neenetseid kutsutakse tundraneenetsiteks, lõuna pool elavaid metsaneenetsiteks – nad kõnelevad neenetsi keele erinevaid murdeid. Neenetsi keel moodustab koos neteesi ja nganassaani keeltega samojeedi keelte põhjarühma, lõunarühma keeltest on elus veel vaid sölkupi keel.

Allikad: davaiknam.ru/text/svyashennie-ribi-zapreti-i-dozvoleniya

ruthenia.ru // Мифологическая проза малых народов Сибири и Дальнего Востока. Составитель Е.С. Новик

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks: