Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Id Erv (neenetsi vete peremees-vaim)

Id Erv (neenetsi Ид Ерв, 'vete peremees'), vete peremees-vaim neenetsi mütoloogias. Elab veealuses laagripaigas, mille ümber liiguvad kalad ja veeloomad umbes samamoodi nagu maapealsete laagripaikade ümber hulguvad põhjapõdrad. Tõuse ja mõõnu peetakse Id Ervi hingamiseks. Tema laagrile lähenemine põhjustab paatide ja laevade hukkumist. Laagripaigal asuvas seitsmes tšummis (püstkojas) elavad kõikide vete peremehed: Id erv ne (Ид’ерв не, vete peremehe naine'), Id erv nju (Ид’ ерв ню, 'vete peremehe poeg'), Id erv ne nju (Ид’ ерв не ню, 'vete peremehe tütar'), Jav erv (Яв’ ерв, 'mere peremees'), Jav erv ne (Яв’ ерв не, mere perenaine'), To erv (То’ ерв, 'järve peremees'), Jaha erv (Яха’ ерв, 'jõe peremees').

Veevaldjatele toodavad ohvrid võib heita jõkke olenemata veekogu asupaigast. Seejuures üteldakse: „Ңарка нисяндаʼ тэврара!“ („Viige oma isale!“). Suure palavuse ajal viiakse läbi riitus, millega taodeldakse, et lõunapoolsete vete jumal Jav mal (Яв’ мал) oleks armuline – saablitega lüüakse vastu vett ja palutakse jumalal leevendada kuumust. Tuntud oli ka teine moodus: kuuma ilmaga paluti jahedust Põhja jumala (vaimu) Nerm sei (Ңэрмʼ сей) käest ja ohverdati talle neli põhjapõtra.

Id erv esineb neenetsi müütides vahel sarvilise haugina.

Neenetsite seas on säilinud mälestus sellest, et ammustel aegadel olevat vete peremehele toodud inimohvreid. Enne kalapüügi alustamist palus kaluriterühma vanem vetevaldjalt head kalasaaki ja lubas tasuda inimese eluga. Kui kalapüügi ajal kukkus keegi paadist vette, ei hakatud teda päästma, vaid peeti seda inimest ohvrianniks vetevaldjale. Kui hõim vahetas asukohta ja inimesed pidid ületama Obi, toodi vetevaldjale ohvriks põhjapõder, kelle sarved riputati lehisele, mida peeti pühaks puuks. Kui kalastati merel ja tõusid suured lained, siis visati vetevaldja rahustamiseks merre püss.

Allikad:

Г. П. Харючи. Яʼ Ерв – духи-хозяева на священных местах; kunstkamera.ru/lib/rubrikator/03/03_03/978-5-88431-260-9/

arctic-megapedia.com/blog/2020/12/10/

Jaanuar, 2021

Vaata lisaks:

Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
Udigul loz ehk Utkõl loz (sölkupi vetevaldjas)
Num (neenetsi ülijumal)
Neenetsite pühad kalad
Lutsu sünd (neenetsi müüt)