Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Vedenväki (soome mütoloogia)
Vedenväki ('vete vägi'), veerahvas, rühm vees elavaid olendeid soome mütoloogias, samuti nende olendite maagiline jõud. Soome ja Karjala rahvuseepose Kalevala põhjal on vees mitmeid erinevaid veehaldjaid/valdjaid nagu vesihiisi, vetehinen, veden neidot või merest tõusvad väikesed mehed, kes ilmuvad vahel inimesi abistama. Neist tuntumateks on Ahti, Vellamo ja Iku-Turso.
Veekogu ääres kohatult käitunud inimene võis endale tõmmata vete viha (veden viha ehk vesihiisi) ja saada tõve, mis avaldus enamasti nahahaigusena (sügelus, villid). Samas ka raviti inimesi veteväe abil, sealhulgas hullumeelsust. Selleks valiti veekogudel paigad, kus veteväge arvati olevat kõige rohkem, pööriselised ja vahutavad kohad. Sealt veteväge (vett) võttes, tuli ohvrianniks anda hõbedat.
Veerahval olid ka lehmad, kes võisid öösel järvedest kallastele tulla. Neid erinesid tavalistest lehmadest selle poolest, et neil olid kõhul uimed nagu kalal. Veelehmade piima peeti heaks ja haigusi ravivaks.
Allikas: Wikipedia
Jaanuar, 2023
Vaata lisaks:
Vedenhaltija (soome veevaldjas)Väinämöise keelud (reeglikogum soome ja karjala folklooris)
Näkki (soome näkk)
Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
Marras (surmaenne soome mütoloogias)
Marras (surmaenne soome mütoloogias)
Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
Vetehinen (soome veevaldjas)
Iku-Turso (soome mütoloogia)
Ahti (soome mütoloogia)
Vesihiisi / veden viha (soome mütoloogia)
Vellamo / Wellamo (soome vetevaldjas)