Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
Vaarao lapsed (liivi varou lapst), veeolendid liivi rahvajuttudes. Nimetus pärineb rahvusvahelisest loost, mis tõukub Vana Testamendi loole vaarao sõjaväe uppumisest Punases meres. Selle piibliloo järelloona arvatakse vaarao uppunud sõjaväest olevat saanud mereloomad.
Mõiste „vaarao lapsed“ on vähemalt kahetähenduslik – esimeses tähenduses on see hüljeste kaas- või varinimeks – hülgejahil kehtis nimetabu ja kasutati eufemisme. Teises tähenduses kattub ja seguneb vaarao laste mõiste müütiliste veeolenditega, kes on poolenisti inimesed ja poolenisti kalad; nad tõusvat vahel veepinnale ja hüüdvat „varou!“. Kolmandas tähenduses nimetatakse vaarao lasteks mustlasi.
Peamine pajatus vaarao lastest jutustab sellest, et nad ootavad viimsetpäeva, sest siis nad vabanevat oma poolinimese-poolkala seisundist. Seepärast tõusevad nad laevade juures veepinnale ja küsivad, kui palju on veel viimsepäevani aega. Kui vastatakse, et pole teada, siis on nad kurvad ja pahased, kui aga öeldakse, et varsti-varsti, juba homme või mõne päeva või nädala pärast, siis on nad väga rõõmsad.
Näkilaadsed vaarao lapsed on tuntud ka eesti ja soome rahvajuttudes.
Allikas: Oskar Loorits. Liivi rahva usund I, 1926
PDF vormingus – folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1/lruyks23
Jaanuar, 2023
Vaata lisaks:
Vaarao kalad (pärimus; Eisen)Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
Faraoni (Rumeenia merineitsid)
Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
Mjer-neitsõd / Maarjaneitsid / Noorad (liivi veehaldjad)
Mjer-jema (liivi merehaldjas)
Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
Merehobune (veeolend liivi pärimuses)