Kutõs (udmurdi kuri allikavaim)

Kutõs (udmurdi кутӥсь, 'haarav', 'kinnihaarav'), kuri vaimolend udmurdi uskumustes, kellest pole selget kirjeldust, kuid kes võis tekitada inimestes ja loomades kabuhirmu oma kohutavate karjetega. Kutõs elab maise ja sealpoolse ilma kokkupuutekohtades (kuristik, allikas, ristmik, jõgi, surnuaed jms) ja tema nimes kajastuv „haaramine“ tähendab inimesele või veisele haiguste saatmist (tavaliselt nahahaigused). Sellist paika külastades tuleb teha ohverdus (куяськон, 'viskama') selle paiga kutõsile. Maapinnale või vette „visatakse“ soola, vilja, riiet, nukk vms. Kõige sagedamini elab kutõs allikates ja jõdede või ojade ülemjooksudel. Tänaseni järgitakse tava, et võõrast allikast ei tohi juua ilma teatud toiminguid tegemata: vette tuleb visata puuleht või rohulible ja ütelda loits: „Ära haara/söö mind, vaid haara/söö seda)”. Enne lahkumist tasub vette visata vette natuke toitu, kukesulgi, mõni münt vms ja lahkuda siis allikalt ilma tagasi vaatamata. Ka võib proovida kutõsile valetada, et keegi teine jõi allikast. Kui inimest siiski tabab ebaselge päritoluga haigus, tuleks tal meenutada, kas on käinud ehk allikal kutõsile „viskamata“. Kui see on nii, tuleks kohe minna allikale ohverdama või lubada seda teha niipea kui võimalik. Kui allikale minna pole võimalik, tuleks ohvriand kogu teistpoolsele maailmale.

Allikas: tangyra.ru/etno/info/kutis.html

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks: